« Tagasi

Katlamaja ehitus ja soojuse hind Tapal

 
2014. aasta septembris kinnitas Tapa Vallavolikogu „Tapa linna kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2014-2026". Arengukava analüüsib Tapa linna soojusmajanduse hetkeseisu ning seab plaanid tulevikuks. Seega aitab arengukava vallavolikogu ja -valitsust ratsionaalsete pikaajaliste energiapoliitiliste otsuste vastuvõtmisel.
 
Sellega seoses ja eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus, sätestati meie soojusmajanduse arengukava ühe tähtsaima momendina Tapale 2016 aasta lõpuks piisava võimsusega kohalikku biokütust (hakkepuit) kasutava katlamaja rajamine.
 
Realiseerimaks Tapa soojusmajanduse arengukava alustas linna soojusettevõte N.R.Energy OÜ möödunud aasta juunis Üleviste tänava kinnistule uue katlamaja rajamist. Katlamaja ehituse lõpetamise tähtajaks määrati tellija poolt 31.01.2017. Tänase hetke seisuga tuleb kahetsusega tõdeda, et katlamaja veel valmis ei ole. Tapa Vallavalitsus hoiab end jooksvalt kursis katlamaja ehituse käiguga ja vallavalitsuse esindajad osalevad ehituskoosolekutel. 7. veebruaril toimunud koosolekul tõdeti, et katlamaja ehitusel on vaja veel teostada mitmed tööd, pärast mida saab esitada kasutusloa taotluse. Katlamaja ei saa käivitada enne kasutusloa väljastamist. Tapa Vallavalitsus ei ole katlamaja ehituse tellija ja seega ei saa kohalik omavalitsus anda hinnangut ehitustööde käigule ega prognoosida rajatise valmise lõplikku kuupäeva.
 
Kuni 14. veebruarini kehtis Tapa kaugküttepiirkonnas Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud soojuse hind 67,71 eurot MWh; hind lõpptarbijale koos käibemaksuga on  81,25 eurot MWh ja seda alates 15.01.2017. Soojusettevõte aga on esitanud Konkurentsiametile taotluse uue hinna kinnitamiseks ja Konkurentsiamet on sellele heakskiidu andnud. Seega alates 15.02.2017 kehtib Tapa linna kaugküttepiirkonnas soojuse uus hind 73,85 eurot MWh; lõpptarbijale koos käibemaksuga 88,62 eurot MWh. Hinnatõusu on põhjustanud põlevkiviõli kallinemine. Koos nafta hinna tõusuga maailmaturul kallineb ka kodumaine põlevkiviõli. Seega on alates 15. veebruarist Tapa linna soojuse hind praktiliselt sama, mis see oli aasta tagasi.
 
Olgu siinkohal toodud veidike informatsiooni Tapa kaugküttepiirkonna soojuse hindadega seoses. Konkurentsiameti poolt kinnitati alates 01.12.2013 Tapa kaugküttepiirkonna ühendatud võrgupiirkonna (linna lõuna- ja põhjaosa)  soojuse piirhinnaks 74,07 eurot MWh; lõpptarbijale koos käibemaksuga 88,88 eurot MWh. 2016. aasta kevadel, seoses põlevkiviõli hinna langusega, alandas Konkurentsiamet Tapa kaugküttepiirkonna soojuse hinda ning see oli kuni käesoleva aasta 15. jaanuarini 64,10 eurot MWh; lõpptarbijale koos käibemaksuga 76,92 eurot MWh. Soojuse piirhindade kooskõlastamiseks on Konkurentsiametil vastavad metoodikad ja juhendid, midagi ei tehta emotsioonide ajel. Seega, hetkel ei ole Tapal veel asutud kütma hakkepuidu katlamajaga ja soojusettevõtte poolne soojuse hinna kooskõlastamine Konkurentsiametiga toimub vedelkütuse baasil.
 
Vaatamata ehituse lõpptähtajast ülesammumisele on uue katlamaja ehitus lõpusirgel. Katelt ja süsteeme on juba testitud. Teostatud on kõik vajalikud torustike ümberehitused. Samaaegselt saab uue ilme ka senine seal asuv ja vedelkütusel töötav katlamaja, mille katlad jäävad tööle tipukoormuste ja reservkateldena. 
 
Koos uue katlamaja valmimisega liitub Tapa linna kaugküttepiirkonnaga Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi linnak. Möödunud aasta 1. detsembril võttis komisjon vastu Tapa linna kaugküttesüsteemi ja Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi linnakut ühendava kaugküttetrassi. Kaitseministeerium otsustas 2015 aastal, et Tapal asuva Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi linnaku kütmine hakkab edaspidi toimuma Tapa linna kaugküttevõrgust. Kaugküttetrassi projekteerimist, ehitust ja projekteerimis- ning ehitustööde omanikujärelevalve teostamist rahastas täies mahus Kaitseministeerium ja hanke korraldas Tapa Vallavalitsus. Rajatud kaugküttetrass saab alguse Üleviste tänava uuest katlamajast, kulgeb paralleelselt Üleviste ja Loode tänavatega Kaitseväe linnakusse. Sellele kõigele eelnes Tapa Vallavolikogu otsus, millega Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi linnak liideti Tapa linna kaugküttepiirkonnaga. Trassi kogupikkuseks on 1383 m.
 
Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi linnaku liitmine Tapa linna kaugküttepiirkonnaga on Tapa valla ja meie kaugküttetarbijate jaoks igati positiivne otsus. Mida suurem on kaugküttepiirkond, seda tugevam see on ja pikemas perspektiivis aitab see tagada Tapal varustuskindla, usaldusväärse, efektiivse ja tarbija vajadustele vastava soojusvarustuse. Tähtis on ka kaugkütte hind- mida rohkem on tarbijaid, seda soodsam on tarbijate jaoks kujunev lõpphind.
 
Tapa Vallavalitsus