« Tagasi

Varesed linnas! Vastus Tamsalu elanike avaldusele.

 

Tamsalu elanike poolt Tapa Vallavalitsusele saadetud 76 allkirjaga kirjas väljendatakse muret selle üle, et varesed on kolinud pärast Paide maantee äärsete puude raiet Ääsi ja Tehnika tänava majade juurde ja ka raudteejaama lähedale. Allakirjutanud kirjeldavad, kuidas lindude tegevus on juba ammusest ajast väga häirinud Tamsalu elanikke, sest linnud mustavad tänavaid ja õues kuivavat pesu. Suvisel ajal on võimatu aknaid avada, sest hommikuti kella 3-4 vahel tulevad nad aedadesse ja lärmavad. Seoses sellega paluvad allakirjutanud vallavõimudel mõista nende muret ja aidata leida võimalusi olukorra parandamiseks.

 

Tapa Vallavalitsus teostas Tamsalu linnas, Paide maantee ääres asuval Raudteepargi kinnistul vananenud kõrghaljastuse raie. Nimetatud piirkonnas oli puude otsas ka valdav osa Tamsalu linnas pesitsevate künnivareste pesapaikadest. Seoses puude raiumisega Paide maantee äärest kadus ka sealne künnivareste pesitsuskoht ja linnud otsisid endale uued puud pesade rajamiseks Tamsalu linna erinevates piirkondades.

 

Mis on linnalindude kolooniate tekke põhjuseks?

Suurte künnivareste ning hakkide kolooniatega on hädas paljud kohalikud omavalitsused.

Linnaloodus on aga täiesti omaette nähtus ja linnalindude arvu kasvu ja tüütuks muutumise peapõhjustajaks on ikka inimene oma lohakuse ja rumalusega. Seega, meie ellu tükkivate urbaniseerunud suleliste, kui probleemi põhjus, peitub inimkäitumises. Juhul, kui inimeste käitumine muutub, võtab ajapikku teise suuna ka linnalindude käitumine.

 

Sagedaseim koloonia tekkepõhjus on lahtised kompostihunnikud või lindudele küllaldaselt süüa pakkuvad muud toidujäätmed. Esmane, mida kolooniaga võitlemisel teha tuleks, on kinniste kompostikastide ehitamine ning prügikastide lukustamine, toidujäänuste regulaarne koristamine avalikest kohtadest.

 

Tõhus lahendus puudub.

Keskkonnaameti liigikaitse büroo looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi, tuginedes Looduskaitseseadusele, on oma varasemates artiklites öelnud, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine eriti pesitsusperioodil. Erandlikult on see lubatud keskkonnaameti loa alusel, kui kõne all on elanike või lennuohutuse huvid või veel mõni põllumajanduse või vara kahjustamisega seotud mure.

Varesepesade lõhkumist enne pesitsusperioodi algust, samuti pesapuude raiet või kärpimist on mõnes Eesti paigas varasematel aastatel katsetatud, kuid see ei ole andnud soovitud tulemusi.

Ka Tamsalus on varasematel aastatel korduvalt lõhutud varesepesi enne pesitsusperioodi algust, kuid linnud on ehitanud uued pesad kas samasse kohta või asunud elama lähiümbrusesse. Ka käesoleva aasta alguses tehtud puude raie tõestab järjekordselt, et see meetod ei vähenda mingilgi määral vareste populatsiooni suurust vaid sunnib linde leidma lähiümbruses lihtsalt uued pesitsemiseks sobivad pesapuud.

Ka munade hävitamine pole hea meede lindude arvukuse vähendamiseks. Sellega ei saa ka ära hoida häirivaid linnuhäälitsusi, roojamist ega rünnakuid pesitsusperioodi algul ja järelkurnade tegemise ajal.  Vastupidi, keset pesitsusperioodi toimuvast pesade rüüstamisest häiritud linnud muutuvad ohutegurite suhtes veel tundlikumaks ja inimeste suhtes agressiivsemaks.

Lindude peletamiseks, aga seejuures lubatud vaid enne pesitsusperioodi algust, sobivad  hästi erinevad värvilised ja läikivad krõbisevad lindid. Ka suured ümmargused, seest tumedad ja  servadelt kollased ringid meenutavad lindudele röövlinnu silma ning ka neist hoitakse eemale. Ka ülesriputatud CD plaadid peletavad linde soovimatutest kohtadest eemale.  Enamasti küll kahjuks ühest peletusvahendist pikaks ajaks abi ei ole, linnud harjuvad võõraste asjadega. Seega peaks peletusvahendeid pidevalt vahetama. 

 

Kokkuvõtvalt - meie ellu tükkivate urbaniseerunud suleliste kui probleemi põhjus peitub inimkäitumises.

 

Samas aga kohalik omavalitsus ei hoia kõrvale linnalindude probleemile lahenduse otsimisest. Tegeleme sellega pidevalt, õpime tundma uusi lindude peletamise meetodeid ning teeme kõik selleks, et linnalindudega seotud probleemid ei kasvaks, vaid suudaksime elanikke häirivaid momente vähendada.

 

Lembit Saart

heakorraspetsialist

Tapa Vallavalitsus