TAPA VALLA PÕHIMÄÄRUS
Tapa Vallavolikogu 14. juuni 2007. aasta määrus nr 64

Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 8 ja § 22 lg 1 p 9 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED 

§ 1. Tapa valla põhimääruses sätestatakse

(1) Volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide   moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord.

(2) Valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus.

(3) Valla sümbolid ja nende kasutamise kord.

(4) Valla ametiasutuste moodustamise kord.

(5) Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord.

(6) Valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

§ 2. Tapa valla omavalitsusorganid

(1) Tapa valla omavalitsuse esinduskoguks on Tapa Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Tapa valla hääleõiguslike elanike poolt.

(2) Tapa valla omavalitsuse täitevorganiks on Tapa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 3. Tapa valla sümbolid

(1) Tapa valla sümbolid on lipp ja vapp.

(2) Tapa valla lipp on heraldiline vapilipp. Laskuva kaldjaotusega punamustal lipukangal on valge laineline laskuv kaldvarras. Ülemisel väljal on valge triskele (kolmjalg), alumisel kolm valget tähtristi 2 + 1. Lisa 1.

(3) Tapa valla vapp on vasakult kaldjaotatud punamustal kilbil on hõbedane laineline kaldvarras. Ülemisel, punasel väljal hõbedane triskele (kolmjalg), alumisel mustal väljal kolm hõbedast tähtristi, paigutatuna 2 + 1. Lisa 2.

§ 4. Lipu ja vapi kasutamine

(1) Tapa valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse ja valla teeninduspunktide hoonetel.

(2) Valla lipu võib heisata:

1) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Tapa vald;

2) Tapa valla avalikel üritustel ja Tapa valla asutuste üritustel;

3) muudel üritustel, kus on esindatud Tapa vald;
4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
5) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.

(3) Heisatav ja väljapandav lipp peab olema puhas ja terve, lippu tuleb kohelda väärikalt.

(4) Kasutamiskõlbmatuks (pleekinud, rebenenud või liialt määrdunud) muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil - lipp lõigatakse siiludeks ning põletatakse mitteavalikult.

(5) Tapa valla vapi kujutist kasutatakse:
1) vallavalitsuse pitsatil ning turva- ja plommitemplitel;
2) Tapa valla asutuste dokumendiplankidel.

(6) Tapa valla vapi kujutist võib kasutada:
1) Tapa valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel;

2) vallavalitsuse hoonete siltidel;
3) vallavalitsuse, -volikogu ja –asutuste teadetel, kutsetel ja kaartidel;

4) Tapa valla aumärkidel,  medalitel ja muul valla sümboolikal;
5) Tapa valla meenetel, trükistel ja suveniiridel;
6) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

§ 5. Tapa valla tunnustusavaldused

(1) Tapa vald avaldab tunnustust Tapa valla aukodaniku nimetuse, teenetemärgi, aastategija tiitli või tänukirja andmisega.

(2)Tapa valla tunnustusavalduste andmise kord sätestatakse vallavolikogu poolt.

2. peatükk
VOLIKOGU

§ 6. Volikogu ja volikogu liige

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

(3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Volikogu liikmele makstakse hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras.

(5) Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt korruptsioonivastases seaduses sätestatust lähtudes. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavolikogu liige kohustatud tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem.  

§ 7. Volikogu pädevus 

(1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi  22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine.

(2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise pädevuse volitada vallavalitsusele.   

§ 8. Volikogu õigusaktide algatamise õigus

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:

1) volikogu komisjonil;

2) volikogu liikmel;

3) vallavalitsusel;

4) vallavanemal;

5) fraktsioonil;

6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras;

7) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;

(2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

§ 9. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis, Tapa valla interneti koduleheküljel www.tapa.ee (edaspidi  veebileht), Tapa Linnaraamatukogus ning Moe külas, Lehtse alevikus ja Jäneda külas asuvates Tapa valla teeninduspunktides (edaspidi teeninduspunktid) hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest.

(2) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla ajalehes siis, kui seda otsustab volikogu.

(3) Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele ka Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

(4) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist valla kantseleis, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Allkirjastatud määrusele tehakse märge avalikustamise aja kohta.

(5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(6) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

(7) Vallasekretär tagab volikogu õigusaktide avalikustamise ning edastamise.

§ 10. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll

(1) Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist Tapa Vallavalitsuse poolt kontrollib volikogu revisjonikomisjon.

(2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.

(3) Arupärimine esitatakse kirjalikult valla kantseleisse või antakse üle volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil või ainult kirjalikult, kui arupärija ei nõua vastamist volikogu istungil.

(4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjalikul vastamisel esitatakse vastus arupärimisele 1 kuu jooksul selle registreerimisest.

3. peatükk
VOLIKOGU TÖÖKORD

§ 11. Volikogu esimees ja aseesimees

(1) Volikogu esimees:

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;

4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;

5) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;

6) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

(3) Volikogu otsusel määratakse volikogu esimehe ja aseesimehe ametikoha täitjale hüvitis.

§ 12. Volikogu esimehe valimine

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon.

(5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatiga varustatud hääletussedelid.

(6) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega.

(7) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

(9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 13. Volikogu aseesimehe valimine 

(1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:

1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile  üks küsimus.

(3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu aseesimehe valimine korraldatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 26 sätestatud korras.

(5) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu    häälteenamuse.

§ 14. Volikogu komisjon

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.

(2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus, kusjuures kõigepealt valitakse komisjoni esimees.

(3) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele ja aseesimehele peab alatisse komisjoni, välja arvatud revisjonikomisjon, kuuluma vähemalt viis liiget, kusjuures valla iga kogukondlik piirkond peab olema esindatud vähemalt ühe liikmega. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.

(4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul  komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud ilma mõjuva põhjuseta vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

§ 15. Volikogu komisjoni töökord

(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, koha, päevakorra ja vajadusel kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 72 tundi enne koosoleku algust valla kantseleisse, kes korraldab teate edastamise komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust.

(3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige või kogukondliku piirkonna volitatud esindaja. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles on märgitud koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(5) Protokoll esitatakse elektrooniliselt hiljemalt  viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest valla kantseleisse. Valla kantselei teeb protokolli kättesaadavaks komisjoni kõigile liikmetele komisjoni liikmete poolt kokkulepitud viisil 24 tunni jooksul protokolli laekumisest. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 3 päeva jooksul pärast koosoleku protokolli komisjoni liikmele kättesaadavaks tegemist. Paberkandjal protokoll esitatakse valla kantseleisse hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist.

§ 16. Komisjoni pädevus

(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:

1) volikogu õigusaktide eelnõud;

2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;

3) isikute avaldused.

(2) Komisjonil on õigus:

1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;

2) algatada arutelusid;

3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;

4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikoguga.

§ 17. Asjade menetlemine komisjonis

(1) Eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni (edaspidi juhtivkomisjon). Kui eelnõu esitatakse menetlemiseks mitmesse komisjoni, esitavad teised komisjonid oma ettepanekud juhtivkomisjonile kahe nädala jooksul vastava eelnõu teistele komisjonidele esitamisest.

(2) Juhtivkomisjon on kohustatud eelnõu läbi töötama ning esitama eelnõu koos vajalike dokumentidega volikogule kahe nädala jooksul vastava eelnõu komisjonile esitamisest juhul, kui eelnõu on esitatud menetlemiseks ainult juhtivkomisjoni. Kui menetlusse on kaasatud rohkem kui üks komisjon, võib eelnõu menetlusaeg juhtivkomisjonis pikeneda kuni kolme nädalani.

(3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks.

§ 18. Komisjoni tegutsemisvõimetus

(1) Volikogu esimees võib kuulutada  komisjoni  tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole aasta jooksul kolmel korral suutnud tähtajaks menetleda komisjoni suunatud eelnõusid või muid dokumente.

(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku saata komisjon laiali ja valida komisjonile uus esimees.

§ 19. Komisjoni aruandlus

Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.

§ 20. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab põhimääruse paragrahvis 14 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.

(2) Revisjonikomisjonil on õigus:

1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;

2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;

3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

(3) Kontrolli teostav isik ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud (töö)sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

(4) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte.

(5) Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks.

§ 21. Volikogu  eelarve- ja arengukomisjon

(1) Volikogu eelarve- ja arengukomisjon kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, kõikide volikogu alatiste komisjonide esimehed, vallavanem, finantsjuht ja kogukondlike piirkondade esindajad.

(2) Volikogu eelarve- ja arengukomisjon:

1) valmistab ette valla eelarvega seonduvaid volikogu õigusakte;

2) valmistab ette valla arengukavaga seonduvaid volikogu õigusakte;

§ 22.  Volikogu fraktsioon

(1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon).

(2) Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhatajale fraktsiooni moodustamise avalduse üleandmise hetkest.  Nimetatud avalduses peavad olema ära toodud fraktsiooni nimi, esimehe ja tema asendaja või asendajate nimed ning  kõigi liikmete nimed koos allkirjadega. Istungi juhataja informeerib volikogu fraktsiooni moodustumisest ning vastav märge kantakse istungi protokolli.

(3) Fraktsioonis muudatuste tegemine toimub moodustamisega samas korras.

(4) Moodustatud fraktsiooni liikmeks registreerimine toimub volikogu liikme kirjaliku avalduse alusel, millel peab olema fraktsiooni esindaja allkirjastatud nõusolek. Fraktsiooni liikmel on õigus lahkuda fraktsioonist esitades vastavasisulise kirjaliku avalduse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni liikme võib fraktsiooni kõigi ülejäänud liikmete poolt allkirjastatud avalduse alusel fraktsioonist välja heita.

(5) Fraktsiooni tegevus loetakse lõppenuks hetkest, kui volikogu istungi juhataja informeerib volikogu fraktsiooni tegevuse lõppemisest. Fraktsiooni tegevuse lõppemise aluseks on:

1) rohkem kui poolte fraktsiooni liikmete poolt allkirjastatud avaldus fraktsiooni tegevuse lõppemisest;

2) fraktsiooni liikmete arvu vähenemine kolmest väiksemaks.

(6) Volikogu liige võib olla korraga ainult ühe fraktsiooni liige.

(7) Fraktsioonil on õigus:

1) võtta enne õigusaktide eelnõude hääletamist kuni 10-minutiline vaheaeg;

2) kasutada fraktsiooni huvide elluviimiseks muid käesolevas põhimääruses sätestatud  võimalusi.

(8) Fraktsiooni esindab fraktsiooni esimees või  tema asendaja

§ 23. Volikogu istung

(1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus, väljaarvatud juulis, kuu teisel neljapäeval algusega kell 16.00, kui volikogu ei otsusta teisiti.

(3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Käesolevas sättes nimetatud juhul kutsutakse istung kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist valla kantseleis.

(4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Volikogu istung kestab kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.

§ 24. Istungi kokkukutsumine ja päevakord

(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmele elektrooniliselt edastatud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit, samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakord. Kui volikogu liige soovib saada kutse posti teel, esitab ta vastava kirjaliku avalduse vallasekretärile

(2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse.

(3) Volikogu istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid edastatakse volikogu liikmetele  elektrooniliselt koos kutsega ning on vallakantseleis ja volikogu liikme nimesahtlis kättesaadavad kutse väljastamise päevast alates .

(4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse paragrahvile 30.

(5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:

1) volikogu liige;

2) vallavanem;

3) vallavalitsus;

4) volikogu komisjon;

5) fraktsioon;

§ 25. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed.

(3) Isikuvalimised, v.a häältelugemiskomisjoni liikmete valimised, otsustatakse salajasel hääletamisel.

(4) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

(5) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, st kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav  poolthäälte enamus.

(6) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(7) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab või teeb sellise ettepaneku juhtivkomisjon ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

(8) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat.

§ 26. Salajane hääletamine

(1) Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatiga varustatud hääletussedelid

(3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega.

(4) Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

(5) Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 27. Volikogu töökeel

Volikogu istungi töökeeleks on eesti keel.

§ 28. Volikogu istungi läbiviimine

(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees.

(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:

1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;

2) kutsutud külalistest teatamine;

3) volikogu eelmise istungi protokolli kinnitamine;

4) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine, kusjuures päevakorda lülitatakse informatsioon juhul, kui  hiljemalt volikogu istungi alguseks on istungi juhatajale laekunud vallavalitsuse või volikogu liikmelt avaldus päevakajaliseks ettekandeks või sõnavõtuks.

(3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest ning ettekandja ja kaasettekandjate  lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

(4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:

1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse kuni 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine kuni 10 minuti jooksul;

2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;

3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis kuni 5 minuti jooksul;

4) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning ühele sõnavõtule.;

5) ettekandjal ja  kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;

6) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;

7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;

8) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega.

9) sõnavõtusoovist või küsimusest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;

10) sõnavõttude lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu;

11) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri  kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.

(5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.

(6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija sõnavõtust. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

(7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks.

(8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel.

(9) Volikogu istungi lõpetamisel edastab istungi juhataja eelinformatsiooni järgmise volikogu istungi kohta ja vajadusel informatsiooni volikogu töö korralduslikes küsimustes ja  volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 29. Volikogu istungi protokoll

(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, volinike hilinemise ja varasema lahkumise ajad, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 

(2) Protokoll on kättesaadav valla kantseleis ja edastatud elektrooniliselt volikogu liikmetele hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Kui volikogu liige soovib saada protokolli paberkandjal nimesahtlisse, esitab ta vastava kirjaliku avalduse vallasekretärile. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi protokolli läbivaatamisel järgmisel istungil ja sellele eelneval ajal. Märkused lisatakse protokollile.

(3)  Volikogu istungist tehakse audiosalvestust, istungite salvestused säilitatakse kuni ühe aasta möödumiseni volikogu vastava koosseisu volituste lõppemisest.

§ 30 Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

(1) Õigusakti eelnõu algataja võib eelnõu koos vajalike dokumentidega üle anda volikogu istungil istungi juhatajale või saata valla kantseleisse volikogu esimehe nimele.

(2) Käesoleva põhimääruse paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1-6 nimetatute poolt algatatud õigusakte menetlevad ja valmistavad ette volikogu istungile volikogu esimehe poolt määratud komisjonid.

(3) Vallasekretär valmistab ette ja esitab volikogu istungile  õigusakti eelnõud talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(4) Vallavalitsusel on õigus taotleda erandkorras kiire otsustamisvajaduse põhjendusega sellise eelnõu, mida pole volikogu komisjonides menetletud, volikogu istungi päevakorraprojekti  lülitamist. Selle eelnõu päevakorraprojekti lülitamise otsustab volikogu esimees koos fraktsioonide esindajatega konsensuslikult.

(5) Usaldushääletust sisaldavate otsustuste eelnõude ettevalmistamist  ja volikogu istungile esitamist korraldab valla kantselei vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele.

(6) Volikogu komisjoni või  käesoleva paragrahvi lõikes 4  sätestatud juhul vallavalitsuse poolt ettevalmistatud eelnõule lisatavad vajalikud dokumendid on: 

1) seletuskiri, mis sisaldab õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendust, informatsiooni olemasoleva regulatsiooni kohta, õigusakti vastuvõtmisest tulenevate teiste õigusaktide muutmisvajaduse, võimalike kulude ning nende katteallikate selgitust;

2) vallavalitsuse seisukoht eelnõu kohta, va volikogu töökorraldusega seonduvad, juhul, kui eelnõu esitaja pole vallavalitsus;

3) juhtivkomisjoni seisukoht eelnõu kohta, va juhul, kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud eelnõuga;

4) eelnõu algataja andmed, ettekandja nimi ning nimekiri isikutest, keda kutsuda eelnõu arutamiseks volikogu istungile ning kellele edastada vastuvõetud õigusakt.

(7) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja või juhtivkomisjoni poolt vajalikuks peetavad materjalid.

(8) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Eelnõu vormistuse korrektsuse  ja õigusaktidele vastavuse kontrollimist korraldab ja õiguspärasust tõendab oma allkirjaga vallasekretär.

(9) Juhtivkomisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.

§ 31 Õigusakti eelnõu menetlemine volikogu istungil

(1) Eelnõud menetletakse volikogu istungil kuni kolmel lugemisel. 

(2) Parandusettepanekud eelnõule esitatakse kirjalikult ja edastatakse volikogu istungil istungi juhatajale või istungitevahelisel ajal valla kantseleisse paberkandjal või elektrooniliselt volikogu esimehe või juhtivkomisjoni nimele.

(3) Esimesele lugemisele ja selle käigus on eelnõule õigus parandusettepanekuid teha:                                  

1) volikogu komisjonidel;

2)  volikogu liikmetel;

3)  volikogu fraktsioonidel;

4)  vallavalitsusel;

5)  vallavanemal.

(4) Teisele lugemisele võivad eelnõule teha parandusettepanekuid:

1) volikogu komisjonid;

2) volikogu fraktsioonid;

3) vallavalitsus.

(5) Kolmandale lugemisele parandusettepanekuid esitada ei saa.

(6) Eelnõu menetlemise juhtivkomisjon töötab läbi parandusettepanekud ning otsustab nende eelnõusse lülitamise üle. Juhtivkomisjon võib anda eelnõu järgmisele lugemisele uue redaktsiooniga terviktekstina, kusjuures parandusettepanekutest tulenev redaktsiooni muutumine peab olema muust tekstist eristuvalt vaadeldav.

(7) Komisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekuid hääletatakse nende esitajate nõudmisel volikogu istungil parandusettepaneku esitamisele järgneva lugemise käigus.

(8) Kui päevakorras väljakuulutatud eelnõu (va arengukava ja eelarve) esimesele lugemisele ja selle käigus:

1) ei laeku ühtegi sisulist parandusettepanekut, võib õigusakti üle otsustada esimesel lugemisel juhul, kui volikogu istungil osalevate liikmete enamus on selle poolt;

2) laekub vähemalt üks sisuline parandusettepanek, võib õigusakti üle otsustada esimesel lugemisel juhul, kui ükski istungil osalev volikogu liige pole selle vastu.

(9) Kui päevakorras väljakuulutatud eelnõu teisele lugemisele  ja selle käigus ei laeku ühtegi parandusettepanekut, võib õigusakti üle otsustada teisel lugemisel juhul, kui ükski fraktsioon ei nõua eelnõu kolmandale lugemisele saatmist.

(10) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, va juhul, kui eelnõu on pandud lõpphääletusele.

(11) Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.

4. peatükk
VALLAVALITSUS

§ 32. Vallavalitsus ja selle koosseis

(1) Vallavalitsusse kuulub  kuni seitse liiget.

(2) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt.

(3) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul.

§ 33. Vallavanema pädevus

(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem:

1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab Tapa valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;

5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;

6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks.

(2) Vallavanema asendamise kord kehtestatakse vallavanema käskkirjaga.

(3) Vallavanema äraolek fikseeritakse vallavalitsuse õigusaktiga, v.a. vallavanema ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud.

(4) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.

§ 34. Vallavanema valimine

(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kolm küsimust.

(3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

(6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati.

(10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 35. Vallavalitsuse kinnitamine

(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana.

(2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega.

(3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kolm küsimust.

(4) Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha - poolt või vastu.

(5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

(7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(8) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(9) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse.

(10) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.

§ 36. Vallavalitsuse pädevus

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi.

§ 37. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded ja õigusakti avalikustamine

(1) Vallavalitsusele esitatava õigusakti eelnõu algatamine, vorm ja esitamise tähtaeg on sätestatud vallavalitsuse asjaajamiskorras.

(2) Õigusaktid ja protokollid avalikustatakse valla kantseleis, veebilehel, Tapa Linnaraamatukogus ja valla teeninduspunktides hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

(4) Üldist tähtsust omavad vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

(5) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist  valla kantseleis, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. Allkirjastatud määrusele tehakse märge avalikustamise aja kohta.

(6) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest.

§ 38. Vallavalitsuse istung

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad 1 kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

(2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

(3) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem või tema asendaja.

(4) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma vallavalitsuse istungi, kui seda nõuab üle poole vallavalitsuse liikmetest.

(5) Vallavalitsuse kokkukutsumisest teatab vallavanem vallavalitsuse liikmetele suuliselt või elektronpostiga. Istungile võib kutsuda peale vallavalitsuse liikmete ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab vallavanem vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja päevakorra eelnõu.

(6) Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Vallavalitsuse liige, kes ei saa mõjuvatel põhjustel osa võtta vallavalitsuse istungist, peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale.

(7) Vallavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

(8) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord.

(9) Päevakord kinnitatakse ja vallavalitsuse määrused ning korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

(10) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse 4 päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis.

(11) Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

(12) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra kehtestab vallavalitsus.

§ 39. Vallavalitsuse komisjon

(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

(2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. Komisjoni koosolekute protokollid avalikustatakse valla kantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast koosolekut.

(3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.

5. peatükk
KOGUKONDLIKUD PIIRKONNAD  JA ALEVIKU- JA KÜLAVANEMAD

§ 40.  Tapa valla kogukondlikud piirkonnad

(1) Tapa valla kogukondlikud piirkonnad on:

1) Saksi piirkond, mille moodustavad Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu külad;

2) Karkuse piirkond, mille moodustavad Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli külad;

3) Lehtse piirkond, mille moodustavad Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve külad;

4) Jäneda piirkond, mille moodustavad Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla külad.

5) Tapa piirkond, mille moodustab Tapa linn.

(2) Kogukondlike piirkondade esindajad on:

1) vastavast piirkonnast valitud volikogu liikmed;

2) kogukondliku piirkonna asulate elanike üldkoosolekutel valitud esindajad, kelleks võivad olla ka asjaomased aleviku- või külavanemad;

(3) Vallavalitsus korraldab vajadusel käesoleva paragrahvi  lõike 2 punktis 2 nimetatud üldkoosoleku hiljemalt 3 kuu jooksul vallavalitsuse kinnitamisest. Aleviku- või külavanema  ja kogukondliku piirkonna esindaja(te) valimine võib toimuda samal üldkoosolekul.

(4) Volikogu alaliste komisjonide, v.a revisjonikomisjon, koosseisu valitakse vähemalt üks esindaja igast kogukondlikust piirkonnast.

(5) Ühtegi volikogu õigusakti, mis puudutab või võib puudutada kogukondliku piirkonna üldisi huve, ei võeta vastu piirkonna esindaja seisukohta ära kuulamata.

§ 41.  Aleviku- ja külavanem, vallasisese linna linnapea

(1) Aleviku või küla üldkoosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. Aleviku- või külavanemaks võib valida isiku, kes alaliselt või peamiselt elab asjaomases asulas  ja on rahvastikuregistris oma elukoha registreerinud Tapa valda.

(2) Vallavolikogu võib võtta vastu vallasisese linna linnapea statuudi.

(3) Vallavalitsuse ülesannete täitmine vallasisese linna linnapea, aleviku- või külavanema poolt sätestatakse vallavalitsuse ja vallasisese linna linnapea, aleviku- või külavanema vahelise lepinguga.

(4) Vallavalitsus korraldab vajadusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku hiljemalt 3 kuu jooksul vallavalitsuse kinnitamisest.

(5) Vallasisese linna linnapea, aleviku- või külavanema volituste kestvus ei ole piiratud volikogu volituste kestvusega.

 
6. peatükk
ARENGUKAVA

§ 42. Valla arengukava

(1)  Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2)  Kõik valla valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

(3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.

(4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:

1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

(5) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab vallavalitsus.

(6) Arengukava eelnõu avalikustatakse valla kantseleis, valla teeninduspunktides, valla raamatukogudes ja Tapa valla veebilehel. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab vallavalitsus maakonnalehes ja Tapa valla veebilehel.

(7) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil.

(8) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. juuniks. Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ette nähtud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta.

(9) Arengukava on aluseks:

1) valla eelarve koostamisele;

2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;

3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.

7. peatükk
EELARVE KORD

§ 43. Eelarve korra üldsätted

(1) Tapa valla eelarve (edaspidi eelarve) koosneb valla kõikidest eelarveaasta tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Eelarveaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril

(2) Vastuvõetava eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamise detailsuse määrab volikogu.

(3)Vallaeelarve kulude koosseisus nähakse ette reservfond, mida käsutab vallavalitsus ettenägematute kulude katteks vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

(4) Kassatagavara moodustatakse eelarveaasta alguses rahaliste vahendite jäägist ja seda kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks. Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel ja kassatagavara kasutamisel tuleb ta taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks.

(5) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise või ülekandmise järgmisse aastasse otsustab volikogu enne järgmise aasta eelarve kinnitamist.

(6) Eelarve ja selle muutmise projekti ning eelarve täitmise aruande  koostamist korraldab vallavalitsus.

§ 44. Eelarve koostamine

(1) Vallavalitsus esitab alaeelarvete juhtidele järgmise eelarveaasta finantseerimisvajaduste taotlemiseks vallavalitsuse poolt kehtestatud vastava vormi (edaspidi vorm) hiljemalt 15.augustiks.

(2) Alaeelarvete juhid esitavad järgmise eelarveaasta finantseerimisvajadused ja omatulude plaani vallavalitsusele hiljemalt jooksva aasta 15. septembriks.

(3) Väljaspool vallavalitsuse haldusala tegutsevate organisatsioonide juhid ning füüsilised isikud esitavad kultuuri-, spordi-, külaelu- ja noorsootööalase tegevuse toetamiseks vallavalitsusele vallavalitsuse poolt kehtestatud korras taotlused järgmise aasta vallaeelarvest toetuse (edaspidi tegevustoetus)saamiseks hiljemalt jooksva aasta 15.septembriks.

(4) Alaeelarvete juhtide poolt esitatud finantseerimisvajaduste ja väljaspool vallavalitsuse haldusala tegutsevate organisatsioonide ning füüsiliste isikute tegevustoetuse taotluste põhjal koostatud eelarve kulude projekti võrdleb vallavalitsus tulude prognoosiga, kontrollib eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja otstarbekust ning  esitab tasakaalus eelarve projekti  volikogule hiljemalt  01.detsembriks.

(5) Eelarve projektile lisatakse:

1)  seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;

2) andmed võetud laenudest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes kohustuste kestvuse ulatuses;

3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta .

(6) Eelarve projekt avalikustatakse valla kantseleis, veebilehel, Tapa Linnaraamatukogus ja valla teeninduspunktides vähemalt kaks nädalat enne volikogu istungit, kus on päevakorras eelarve eelnõu esimene lugemine.

(7) Eelarvet menetletakse volikogus vähemalt kahel lugemisel.

(8) Eelarve, selle muutmise ja lisaeelarvete menetlemisel on juhtivkomisjoniks volikogu eelarve- ja arengukomisjon.

§ 45. Jõustumine ja avalikustamine

(1) Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarve ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

(2) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

(3) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve
vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.

§ 46.  Eelarve muutmine ja lisaeelarve

(1) Vajadusel jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb vallavalitsus eelarve muutmist,

esitades volikogule sellekohase eelnõu.

(2) Täiendavate tulude laekumisel või kulude tegemiseks, milleks ei ole eelarves assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta  kestel võtta vastu lisaeelarve. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatuga samas korras, va paragrahvi 44 lõikes 7 sätestatu. Lisaeelarve või eelarve muutmise võib vastu võtta esimesel lugemisel.

(3) Eelarveaasta jooksul riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud täiendavate vahendite saamisel võib vallavalitsus lisada vastavad laekumised ja kulud eelarvesse, informeerides sellest  volikogu.

(4) Eelarve muutmisel või lisaeelarve vastuvõtmisel esitab vallavalitsus lisaks vastavale eelarve eelnõule eelmisest eelarve õigusakti vastuvõtmisest vallavalitsuse poolt reservfondi arvel tehtud kulud.

(5) Alaeelarvete juhid kooskõlastavad artiklitevahelised põhjendatud muudatused alaeelarvetes vallavalitsusega hiljemalt jooksva eelarveaasta 01.detsembriks.

§ 47. Täitmise arvestus ja aruandlus

(1) Vallavalitsus esitab volikogule informatsiooni eelarve täitmisest:

1) hiljemalt veebruaris eelmise eelarveaasta kohta tervikuna;

2) hiljemalt mais jooksva aasta esimese kolme kuu kohta;

3) hiljemalt augustis jooksva aasta esimese kuue kuu kohta;

4) hiljemalt novembris jooksva aasta üheksa kuu kohta.

(2) Eelarveaasta majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab volikogule hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 20. aprilliks. Majandusaasta aruandesse kuuluvad:

1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;

2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele;

3) reservfondi kasutamise aruanne;

4) audiitori järeldusotsus;

5) ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest.

(3) Volikogu revisjonikomisjon kontrollib majandusaasta aruannet enne selle  kinnitamist volikogu poolt ja esitab aruande kohta volikogu istungil oma arvamuse.

(4) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 30.  juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse.

8. peatükk
MAJANDUS

§ 48. Vallavara

(1) Tapa valla munitsipaalomandiks on Tapa valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara).

(2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vallavara eeskirjas.

§ 49. Lepingud

(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.

(2) Vallavalitsuse struktuuriüksustel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Tapa valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides.

(3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.

§ 50. Koormis

(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

(2) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus.

9. peatükk
OMAVALITSUSTEENISTUS

§ 51. Ametiasutus

(1) Tapa valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena), mida finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

(2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Tapa valla omavalitsusteenistuses.

(3) Ametiasutus esindab oma tegevuses Tapa valda ning täidab seadusest tulenevaid ning vallavalitsuse ja vallavolikogu antud ülesandeid.

(4) Ametiasutusel on oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve.

(5) Ametiasutuses palgalist tööd tegev isik on omavalitsus teenistuja. Teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgaastmestiku kinnitab vallavolikogu. Ametiasutuse teenistujad nimetab ametisse või võtab tööle vallavanem.

(6) Omavalitsusteenistust vallavalitsuses reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

§ 52. Teenistuslik järelevalve

(1)Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt tema struktuuriüksuste ja nende teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll.

(2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:

1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;

2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;

3) tunnistada akt kehtetuks.

(3) Teenistuslikku järelevalvet teostatakse seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.

§ 53. Sotsiaalsed garantiid

Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikutele kehtivad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud sotsiaalsed garantiid. 

§ 54. Vallasekretär ja vallakantselei

Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.

 
10. peatükk
VÄLISSUHTED

§ 55. Välissuhted

(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus.

(2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega.

(3) Vallavalitsus:

1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist;

2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;

3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;

4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;

5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

(4) Vallavolikogu moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks.

(5) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid vastavalt oma pädevusele. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud isik Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja.

11. peatükk
PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE

§ 56. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine

Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 

12. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 57. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks Tapa Vallavolikogu 15. detsember 2005 määrus nr 7 “Tapa valla põhimäärus“

§ 58. Põhimääruse jõustumine

Määrus jõustub 20. juunil 2007.

 

Aleksander Sile
Vallavolikogu esimees