Alanud aastal hakkas kehtima tulumaksuseaduse muudatus (Tulumaksuseadus § 37), lastes füüsilisest isikust metsaomanikel tulumaksu tasumist edasi lükata kolme aasta võrra.
Metsade majandamise elavdamiseks muudeti tulumaksuseadust. Eesmärgiks oli luua erikord, et õiglasemalt maksustada väikemetsaomanikku, kelle metsa müük on pigem ühekordne tehing. Et mets kasvaks, tuleb aastakümnete jooksul palju kulutusi teha, enne kui tööst tulu võib loota. Alustada tuleb maapinna ettevalmistamisest, taimede istutusest ja hooldamisest, hooldada noort metsa, kaitsta puid ulukikahjustuste eest ning vajaduse korral teha metsamaaparandust. Metsaseadus nõuab teatud kasvukohtadel pärast raiet või metsa hukkumist uuendamisvõtete rakendamist kahe järgneva aasta jooksul. Hiljemalt viie aasta möödudes raiest peab ala olema uuenenud.
Muudatuse tulemusel võib kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise tulust metsa majandamisega (Metsaseadus §16) seotud dokumentaalselt tõendatud kulud maha arvata. Metsaomanik ei pea seda võimalust kasutama, kuid võib. Kui metsaomanik kasutab maksustamise edasilükkamise õigust, arvutatakse tasutav tulumaks kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulult hiljemalt tulu saamise kalendriaastale järgneva kolmanda kalendriaasta eest esitatud tuludeklaratsiooni alusel. Seejuures ei ole oluline, kas kulu on tehtud samal metsamaal, millelt tulu on saadud.
Kulud võib samal või kolmel järgneval maksustamisperioodil maha tulust arvata, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses;
2) metsaseaduses sätestatud juhul on metsaomanik esitanud metsa majandamise tegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatise ja Keskkonnaamet on lubanud metsateatises kavandatud tegevuse.
Metsa majandamise all kajastatakse metsaseaduses metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja metsakaitset, mis muuhulgas hõlmavad ka üraski- ja ulukikahjustuse vältimist, metsatulekahjude ennetamist, hooldusraieid ja metsamulla vee- ning toitere˛iimi reguleerimist. Sellised majandamiskulud, mida saab lugeda kinnistu parenduseks (nt maaparandus, metsa istutamine) võib arvesse võtta aga ka hoopis sama kinnistu soetamismaksumuse hulgas, kui neid majandamiskulude hulgas ei deklareerita.
Metsa majandamisega seotud kuludeks ei loeta kulusid, millele on saadud toetusi, mida tulumaksuga ei maksustata.
Seega nõuab tulumaksuseaduse muudatus metsaomanikelt head arvepidamist oma tulude ja kulude üle. Maha arvata saab kulusid, mille kohta on esitatud metsaomanikule arve. Bensiini ostmine vms kuluna arvesse ei lähe. Ka ei saa füüsilisest isikust metsaomanik kanda kulusse metsa hooldamiseks vajalikke tööriistade soetamist.
Ülle Läll
Minu Mets MTÜ
Järvamaa metsaomanike piirkondlik tugiisik
|
Prindi
Sisukaart
