20.11.14

 

Jäätmete üleandmine on eraisikutele enim esinevate jäätmeliikide osas tasuta või tunduvalt soodsam, kui olmejäätmete äravedu. Eesti Rohelise Liikumise (ERL) arvutused  (Allan Kokkota, avaldatud lehes "Korteriühistu", 7-2004) näitavad, et põhimõtteliselt on ainult paberikonteinerite omamisel ja sihtotstarbelisel kasutamisel võimalik kuus kokku hoida ca 11% jäätmeveokulutustest.
Samas paberi kõrval on võimalik eraldi üle anda veel pakendijäätmeid, elektri-, elektroonikajäätmeid, biolagunevaid, ehitus-ja lammutusjäätmeid, suuremõõtmelisi ja ohtlikke jäätmeid. Oma prügikasti vaadates võime näha, et paljud loetletud jäätmed moodustavad enamuse meie igapäevasest prügist ning prügi äraveo maksumusest. Niisiis on jäätmete
sorteerimine tarbijale majanduslikult kasulik. Lisaks aitab jäätmete sorteerimine vähendada prügilate koormust ning seega säilitada tervet loodust.
 
Jäätmete sorteerimine võtab tegelikkuses vähe nii aega kui ka ruumi - tuleb vaid proovida! Kodustes tingimustes (köögis) peaks olema lisaks segaolmejäätmete prügikastile veel koht pakendite hoidmiseks ja väiksem anum biolagunevatele jäätmetele. Eraldi, mitte tingimata köögis, peaks olema veel vanapaberi kogumise kastike ja ohtlike jäätmete anum. Ohtlikke jäätmeid ei tekigi kuigi palju ning kui neid regulaarselt ära viia, siis pole neile eraldi kastikest vajagi. Niisiis
tuleks kööki mahutada kõige rohkem kaks lisakasti.
 
Jäätmete sorteerimisel tuleb arvestada, et olmeprügikonteinerisse ei tohi panna: tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, vedelaid (sh käimlajäätmed), korduv- ja taaskasutatavaid jäätmeid,  ehitus- ning suuremõõtmelisi (raskesti kokkupressitavad) ja ohtlikke jäätmeid!
 
Üldisest olmeprügist tuleb eraldada: pakendijäätmed, elektri- ja  elektroonikajäätmed, biolagunevad, ohtlikud ja suuremõõtmelised jäätmed ning vanapaber ja papp.