20.02.17

 

Tapa linna kaugküttepiirkonna soojamajanduse käesoleva olukorra kirjeldus
 
Tapa Vallavolikogu võttis 31.01.2013 vastu Tapa linna määruse nr 79 "Kaugküttepiirkonna määramine".
 
 
Toimiv kaugküttepiirkond on Tapa linnas. Lehtses, Jänedal, Moel ja Saiakoplis on korterelamute ja asutuste hoonete kütmine korraldatud lokaalsete süsteemidega.
Tapa linna kaugküttepiirkonna soojavarustusega tegeleb kahe ettevõtte (OÜ Avoterm ja OÜ Termoring Grupp) ühinemisel loodud N.R. Energy OÜ. 
 
Tapa linnas on kolm katlamaja: Leina, Üleviste ja Kooli. Katlaid kokku on 7. Kaugkütte-ettevõtte andmetel on Tapa linna soojusvõrku ühendatud 6 katelseadet- 5,2 MW võimsusega põhikatel Buderus ja 4 MW võimsusega reservkatel Foster Wheeler Üleviste katlamajas; kaks 3,05 MW võimsusega Buderus katelt Leina katlamajas ja kolm 1 MW DeDietrich katelt Kooli katlamajas. Buderus katlad on kasutusel olnud 5 aastat, Foster Wheeler katel on mõnevõrra vanem – 15 a. DeDietrich katlad on vanad, hetkel pole töökorras ning neid ei ole otstarbekas remontida. Seoses Leina katlamaja asukohaga on otstarbekas katlamaja soojusvõrgust välja lülitada ning olemasolevad katlad Kooli katlamajja ümber paigutada. Seoses sellega peab Kooli katlamajale rajama keskkonnanõuetega kooskõlas oleva korstna. Enne Buderus katelde ümberpaigutamist on tarvilik Üleviste ja Kooli katlamajade vahelise küttesüsteemi õige hüdraulilise režiimi tagamiseks piisava läbimõõduga paralleeltorustiku rajamine 1. Mai pst – Kooli tn. ristmiku piirkonda (pikkus ligikaudu 100 meetrit). Tapa kaugküttevõrku ühendatud katelde koguvõimsus on 15,3 MW. Kõik katlad kasutavad kütuseks põlevkiviõli klass C. Katlad ning katlamajad üldisemalt on heas seisukorras. Katlad on suhteliselt uued ning nende efektiivsus on hea, katlatootja andmete järgi ligikaudu 90%. 
Tapa linna kaugküttevõrk on rajatud enam kui 35 aastat tagasi. Esialgsed torud olid terasest, isolatsiooniks oli kasutatud klaasvatti ning ruberoidi. Kõik torud olid paigutatud betoonkünadesse. 
Tapa Vallavalitsuse poolt läbiviidud tehnilise hindamise tulemusel selgus, et vallakeskuse soojamajandus vajas olulist parendamist põhjusel, et seniajani kasutuses olnud, Nõukogude ajal ehitatud, torustikud on amortiseerunud ning väga suurte soojakadudega.  Vajalikuks osutus kütttorustike väljavahetus kuni tarbijate soojasõlmedeni. Ümberkorraldustega süsteemi töös on järk- järgult kaugküttetorustikke rekonstrueeritud alates aastast 2000. Kasutatud on ainult eelisoleeritud torusid. Suur kaugküttetorustike rekonstrueerimisprojekt realiseeriti 2012–2013.a. Tööde maksumus kokku oli ligikaudu 1 454 000.- eurot, millest 50% finantseeris Tapa vald ja 50% Keskkonnainvesteeringute Keskus (Eesti riigi poolt saastekvoote müües teenitud vahenditest). Vallakeskuses rajati kokku 4200 m uusi küttetrasse. Paigaldati uued kaasaegsed II klassi eelisoleeritud plasttorud, mis aitab vähendada soojakadusid ja hoida tagasi toasooja hinna kallinemist. Kaugküttetorustikud vahetati välja Turu, Kesk, Kooli, Nooruse, Roheline, Lembitu, 1. Mai, Ülesõidu, Veski, Lai, Üleviste, Eha tänavatel. Rajati ka uued soojakaevud, renoveerides olemasolevaid ning vahetati välja amortiseerunud toruarmatuur. Tööde tulemusena on Tapa kaugküttepiirkonna soojusvõrk täielikult rekonstrueeritud.
 
Tänasel päeval kuulub kaugküttevõrk põhiosas äriühingule OÜ Tapa Vesi, kelle omanduses on umbes 7,4 km kaugküttetorustikku. N.R. Energy OÜ omab ligikaudu 1,6 km (1,1 km lõunapoolses piirkonnas ning 0,5 km lõuna- ja põhjaosa ühenduslõik) ning ülejäänud 1 km on teiste eraomanike valduses (0,25 km Maxima kaupluse soojustrass, 0,75 km Hooldeküla soojustrass). Võrk on rendilepingu alusel N.R. Energy OÜ kasutuses kuni 2020. aastani.
Probleemiks on kaugküttepiirkonna soojusvõrgu eri osade mõningane tasakaalustamatus. Linna soojusvõrgule pole koostatud täielikku hüdraulilist arvutust. Võrguettevõtja võttis kohustuseks koostada hiljemalt 2014.a. lõpuks hüdraulilise arvutuse. Hüdraulilise arvutuse tulemusena on kaugküttevõrgus võimalik leida erinevaid kitsaskohti. Edasise arengu planeerimisel saab leitud kitsaskohtadega arvestada ning vajadusel on võimalik parendusi sisse viia.
 
Kuni 2013. aasta suveni oli Tapa linnas 2 kaugküttepiirkonda- lõuna ja põhja piirkonnad. Piirkondi eraldas linna läbiv raudtee, mille alla kaugküttetrassi polnud rajatud. Soojusettevõte rajas 2013. raudtee alla läbiviigu mille abil ühendati linna põhja ja lõuna kaugküttepiirkonnad.
 
Tapa kaugküttepiirkonna suurimaks probleemiks on kokkuvõttes kaugkütte kõrge hind. Selle põhjuseks on kalli kütuse -põlevkiviõli- kasutamine. Tapa kaugküttepiirkonna ühendatud võrgupiirkonna kinnitatud soojuse piirhind on alates 01.12.2013.a 74,07 EUR/MWh (lisandub käibemaks); lõpptarbijale koos käibemaksuga 88,88 EUR/MWh (Konkurentsiamet).
Tapa kaugküttepiirkonna soojatarbijate struktuur ja tarbimise osakaal on alljärgnevad:
- korteriühistud 72%
- valla asutused ja ettevõtted 19%
- äriühingud ning riigi ettevõtted 9%
Tapal on mitu kaugküttesüsteemiga mitteliitunud, lokaalseid küttelahendusi kasutavat suuremat ettevõtet ja asutust:
- Universal Industries OÜ. Ettevõtte territooriumil paikneb 1 põlevkiviõlil töötav katel, nimivõimsusega 2 MW.
- AS EVR Cargo Tapa Depoo. Tänasel päeval kasutab ettevõte diiselkütust tarvitavat 250 kW võimsusega katelt.
- Tapa Mill OÜ. Ettevõtte territooriumil paikneb katel võimsusega 3 MW, katlas põletatakse kuiva puiduhaket ning höövellaastu.
- AS Hagar Tapa Leivatehas. Leivatehases paikneb 100 kW võimsusega katel, kütteks kasutatakse eriotstarbelist diiselkütet.
- Kaitseväe 1. Jalaväebrigaad. 1. Jalaväebrigaadi uues sõjaväelinnakus paikneb katel võimsusega 6112 kW. Katlas põletatakse põlevkiviõli ja erimärgistatud diiselkütust.
 
Tapa linna senine soojusvarustusskeem on jätkusuutlik. Olemasolevad katlamajad on heas seisukorras ning suudavad tagada stabiilse soojusvarustuse lähema 10-15 aasta jooksul.
Kuid praeguse skeemi säilimisel suurt soojushinna langust prognoosida ei saa, kuna kaugkütte hind on otseselt seotud kütuse (põlevkiviõli) hinnaga. Tulevikus tuleb kaaluda erinevaid võimalusi biokütusele üleminekuks. Põlevkiviõli kasutamine pole kütuse hinda arvestades jätkusuutlik.
Arengukava sätestab piisava võimsusega (6-8 MW) biokütusel töötava katlamaja, rajamise Tapale 2016. aasta lõpuks. Uue katlamaja lõplik võimsus täpsustatakse sõltuvalt perspektiivsete tarbijate soojusvajadusest (Eesti Kaitseväe 1. Jalaväebrigaad).
 
Linna soojustarbijate hoonete seisukord on keskmine, samas seejuures on paljude hoonete energiatarve  suur. Leidub mitmeid erinevaid võimalusi olukorra parendamiseks, seeläbi on võimalik vähendada hoonete energiatarvet. Elanikke tuleb informeerida elamute seisukorrast ning energiatarbest, võimalusel teostada hoonetele energiaauditeid ning koos sellega kavandada abinõud hoonete energiatarbe vähendamiseks.
 
Tapa kaugküttepiirkonna ühendatud võrgupiirkonna kinnitatud soojuse piirhind alates 15.02.2017 on 73,85 €/MWh (lisandub käibemaks); hind lõpptarbijale koos käibemaksuga on  88,62 €/MWh (Konkurentsiamet).
 
N.R.Energy OÜ tootmisjuht on Urmas Kärk, tel 5664 0895
ettevõtte kõik kontaktid leiate: www.nrenergy.ee