8.02.17

 

SÜNNI REGISTREERIMINE

 
Sündi võib registreerida ükskõik millises Eesti Vabariigi perekonnaseisuasutuses (maavalitsus, Tallinna Perekonnaseisuamet või kohalik omavalitsus).
 
Tapa vallas saab lapse sündi registreerida vallavalitsuse kantseleis (II korrus), aadressil Pikk 15 Tapa linn. Sünni registreerimiseks palume pöörduda rahvastikuregistripidaja Kaia Silm poole, eelnev info tel 3229 662 või e-mail kaia.silm@tapa.ee.
 
Lapse sünni registreerimiseks tuleb esitada ühe kuu jooksul, lapse sündimise päevast arvates, perekonnaseisuasutusele sellekohane avaldus. Avalduse esitab lapse seaduslik esindaja (esindajad) isiklikult kohale tulles. Lapse seaduslik esindaja on tema täisealine vanem. Kui vanem on noorem kui 18-aastane, on enne lapse sündi võimalus taodelda kohtus teovõime laiendamist lapse sünni registreerimiseks. Kui seda tehtud ei ole ja kumbki vanem ei ole täisealine, esitab avalduse lapse sünni registreerimiseks selle omavalitsuse esindaja, kelle territooriumil laps elab. (valla-või linnavalitsuse esindaja).
 
Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud.
 
Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isadus on tuvastatud kohtus.
 
Lapsevanemad, kes ei ole omavahel abielus peavad mõlemad isiklikult kohale tulema või esitama isaduse omaksvõtu avalduse. Juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, esitatakse avaldus naise raseduse ajal. Isaduse omaksvõtu avaldus lapse isa poolt, samuti nõusolek isaduse omaksvõtuks lapse ema poolt, esitatakse isiklikult kohale tulles või notariaalselt kinnitatuna või välisriigis viibides notariaalselt kinnitatuna Eesti konsulaarametniku poolt. Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse (võib esitada notariaalselt kinnitatuna). Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid. Nimetatud avaldust ei pea esitama, kui lapse tegelik isa võtab isaduse omaks.
 
Alaealine vanem ei saa ise lapse sünni registreerimise avaldust esitada. Tema asemel esitab sünni registreerimise avalduse sündinud lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kui üks lapse vanematest on täisealine, esitab sünni registreerimise avalduse täisealine vanem. Alla 18-aastane isik võib lapse isana isaduse omaks võtta, samuti lapse emana isaduse omaksvõtuks nõusoleku anda ainult enda seadusliku esindaja nõusolekul. See tähendab, et alla 18-aastasel vanemal peavad toimingu juures olema tema enda vanemad või eestkostja. 
 
Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata (st neid ei ole ka sünnitõendil). Kui lapse eostanud mees ei võta last omaks, registreeritakse sünd nii, et isa andmeid dokumenti ei kanta. Ema ütluse alusel lapsele isa nime ei anta. Lapse emal on võimalus pöörduda kohtusse isaduse tuvastamiseks, samuti on vanematel õigus maavalitsuses teha isaduse omaksvõtu avaldus pärast lapse sünni registreerimist.
 
Teabevärava eesti.ee kaudu või digitaalallkirjaga kinnitatult võivad lapse sünni registreerimise avalduse esitada omavahel abielus olevad vanemad juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja on meditsiinilise sünnitõendi andmed rahvastikuregistrile edastanud. 
 
Sünni registreerimiseks esitatakse:
ID-kaart või pass;
meditsiiniline sünnitõend lapse sünni kohta;
teise lapsevanema lihtkirjalik nõusolek lapse nime kohta (kui vanemad on abielus ja sündi tuleb registreerima ainult üks abikaasadest).
 
Avaldused ja kõik dokumendid esitatakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitada koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Sünnikande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostille`ga, kui välisleping ei näe ette teisiti.
 
Sünnitoetus on toetus, mida makstakse kahes osas järgmiselt: esimene osa, 260.00 eurot, makstakse koheselt pärast lapse sünni registreerimist ja teine osa, 140.00 eurot, lapse ühe aastaseks saamisel. Sünnitoetuse teine osa makstakse välja ainult juhul, kui ühe lapsevanema ja lapse elukohana on lapse sünni registreerimisest kuni lapse ühe-aastaseks saamiseni ja avalduse esitamiseni Eesti rahvastikuregistris katkematult registreeritud Tapa vald.Sünnitoetuse taotlemiseks palume esitada avaldus ja teise osa avaldus.
 
Olulisemad muudatused sünni registreerimisel alates 1. juulist 2010:
Sünnitunnistusi enam ei väljastata, vaid nende asemel on sünnitõendid. Lisaks nimetusele muutub ka dokumendi vorm.
Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast arvates.
Sünni registreerimisel tekib vanemal lapse suhtes hooldusõigus. Hooldusõigus jaguneb isiku- ja varahoolduseks. Kui vanemad ei ole abielus, saavad nad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.
Surnult sündinud lapse sündi enam ei registreerita.
 
Sünni registreerimise kohta saab täiendavalt lugeda
Toimetaja: VIKTOR GROSSMANN