Tapa vald on moodustunud 2005. aasta oktoobris Tapa linna, Lehtse valla ja Saksi valla (va. Kiku, Salda ja Pariisi küla) ühinemisel. Vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim omavalitsus, ulatudes sopina Harjumaa Kuusalu ja Anija valla ning Järvamaa Ambla ja Albu valla vahele. Tapa valla läänepoolne naaber on Harjumaa Aegviidu vald.
Tapa vald asub maastikuliselt Pandivere kõrgustiku äärealal ja Kõrvemaal. Valla kujunemisel on suurt tähtsust mänginud Peterburi-Tallinna raudtee ehitamine ning hiljem Tapa-Tartu raudteeharu ehitamine.
 
Tapa valla majanduslik struktuur on mitmekesine: metalli-, puidu- ja ehitusmaterjalitööstus, logistika ning transport, põllumajandus, turism, maavarade kaevandamine (turvas).
Tapa valla Tapa linn on oluline riigikaitseline keskus – siin tegutseb Kaitsejõudude Tapa Väljaõppekeskus ning valla põhjapiirile rajatakse kaitsejõudude keskpolügooni.
Tähtsaim transpordiliik on raudteetransport ning valda läbib ka Pärnu- Rakvere- Sõmeru põhimaantee ning Jägala- Käravate- Jõgeva- Tartu maantee (Piibe maantee).
 
Tapa valla piirkondlikuks keskuseks on Tapa linn. Linna oma suuruse, asukoha ja logistikavõimalustega on valda ühendavaks sõlmpunktiks. Tapa linna on koondunud enamus valla kaubandus ning teenindusasutusi. Tapa linnas paiknevad ettevõtted pakuvad tööd valla elanikele. Lisaks on Tapa linn ümbruskonna logistiliseks sõlmpunktiks. Tapa linnas paikneb ka Tapa valla administratiivne keskus Tapa vallavalitsuse näol.
 
Tapa vallas elas elanikeregistri 01.01.2014. a  seisuga 8087 inimest. Tapa vald on 262,8 km2 suur ning jaguneb 5 kandiks (piirkonnaks): Tapa, Lehtse, Jäneda, Saksi ja Karkuse. Tapa valla asustustihedus on 35,5 in/km2. Rahvastikust paikneb suurem osa Tapa linnas (6397 elanikku) Tiheasustusega asulad on Lehtse, Jäneda ning Moe. 
 
Tapa vald on rikas kaitsealuste loodusobjektide poolest - Kõrvemaa maastikukaitseala, Pandivere nitraaditundlik ala, Jäneda, Imastu ja Konnavere allikad, Imastu, Saksi, Jootme, Linnape, Pruuna ja Jäneda park, lisaks muid loodusobjekte – on loetelu tähtsamaist.
Tapa vallast voolab läbi Valgejõgi ning saab oma alguse Soodla jõgi. Viimane on üks Tallinna linna veega varustavaist jõgedest.
Vahetult Tapa valla piiride taga asuvad Neeruti, Ohepalu ja Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala.