Tapa vald

Praegustes piirides Tapa vald on tekkinud mitmete ühinemiste tulemusena. 2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järgselt ühinesid Tapa linn, Lehtse vald ja Saksi vald (v.a Kiku, Salda ja Pariisi küla) Tapa vallaks ning Tamsalu linn ja Tamsalu vald Tamsalu vallaks.
 
Teine ühinemine leidis aset 2017. aastal, mil Tapa vald ühines Tamsalu vallaga. Tapa vald on suuruselt teine omavalitsus Lääne-Viru maakonnas. 
 
Seisuga 1. jaanuar 2018 (Rahvastikuregistri andmetel) elab Tapa vallas 11 252 inimest, mis on ligikaudu 19% maakonna kogurahvastikust. 
 
Valla territooriumi suurus on 481,3 km2. Tapa vald piirneb põhjas Kuusalu, Kadrina ja Rakvere vallaga, idas Vinni ja Väike-Maarja vallaga, lõunas ja läänes Järva vallaga ning läänes Anija vallaga. Vald asub Pandivere kõrgustikul. Valla maadele jäävad mitmed kaitsealused loodusobjektid: Kõrvemaa maastikukaitseala, Neeruti maastikukaitseala, Porkuni maastikukaitseala, Ohepalu looduskaitseala, Lasila looduskaitseala, lisaks arvukad kaitsealused pargid, allikad ja karstialad ning vääriselupaigad.
 
Vallakeskuseks, kus töötavad ka vallavalitsus ja volikogu, on Tapa linn. Tamsalu linn on piirkondlikuks haldus- ja teeninduskeskuseks. Teeninduspunktid asuvad veel Jänedal, Lehtses, Moel, Vajangul, Assamallas ja Porkunis.
 
Kogu piirkonna arengus on olulist rolli mänginud Peterburi-Tallinna raudtee ja Tapa-Tartu raudteeharu ehitamine. Ka tänasel päeval on tähtsaim transpordiliik raudteetransport, mida kasutades on Tapalt ja Tamsalust võimalik sõita ümberistumisteta nii Tartusse kui Tallinnasse, Tapalt ka Narva. Lisaks läbib valda Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee ning Jägala-Käravate-Jõgeva-Tartu maantee (Piibe maantee).
 
Lisaks logistiliseks sõlmpunktiks olemisele on Tapa vald, täpsemalt vallakeskus Tapa linn, tähtsaim kaitsejõudude tugipunkt Eestis. Tapal asub Eesti Kaitseväe suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon, pioneeripataljon, 2018. aastast ka 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Scoutspataljon (ilma Scoutspataljonita u 1000 tegevväelast, lisaks ajateenijad). Tapal paiknevad ka enamus Eestis asuvatest liitlasvägedest – kokku on Eestis hetkel u 1650 liitlasvägede sõdurit, Tapal on neist 1000-1100. Veel piirneb vallaga Kuusalu valla territooriumile jääv Kaitseväe keskpolügoon.
 
Piirkonna suurimad tööandjad on juba eelpool nimetatud Eesti Kaitsevägi, aga ka Eesti Raudtee AS, EVR Cargo AS (Tapa depoo) ja E-Betoonelement AS. Piirkonna ettevõtetest 23% liigituvad kategooria "Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük alla", järgnevad hulgi- ja jaekaubandusega ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga tegelevad ettevõtted (77) ning ehitusettevõtted (62).