Tapa linn paikneb Eesti põhjaosas, u. 80 km kaugusel Tallinnast, raudteede sõlmpunktis ja autoteede ristumiskohal. Tema soodsa asendi tõttu on Tapa linnast kujunemas arvestatav vabariikliku ja rahvusvahelise tähtsusega kaubandus- ning transiitkaubanduse keskus. Lahemaa Rahvuspargi, paljude metsaalade ja Balti mere lähedus loovad head võimalused puhkamiseks neile, kes siin töötavad ja elavad. Tapa linna pindala on u. 16 km².
Linn asub Valgejõe ürgoru läänepervel, kahel pool raudteed. Oma olemasolu eest võlgneb Tapa linn tänu raudteesõlme kujunemisele. Seoses Paldiski-Peterburi raudtee ehitamisega 1870.aastal raiuti kuusemetsa lai siht ja 24. oktoobril 1870. a. toimus Balti raudtee pidulik avamine. Tapa-Tartu harutee ehitamist alustati 1875. a. 21. augustil. 1876. a. väljus esimene rong Tallinnast läbi Tapa Tartusse. Siitpeale sai Tapast kiiresti kasvav raudteelaste asula. Kui Tapa mõisalt ostetud maa-alale ehitati jaamahoone päris jaam mõisa nime Taps, asula omakorda sai aga nime jaamalt. Enamus pärimusi Tapa nime päritolu kohta seostatakse lahingute ja langenutega.
Eesti esimesel rahvaloendusel 1922 a. oli Tapal 2398 elanikku, viimasel 1989. a. 10 395 elanikku. Põhiliselt seoses Vene sõjaväe lahkumisega (1993) on elanike arv vähenenud 7200-ni (1999). II maailmasõja aastatel sai Tapa rängalt kannatada. Südalinn hävitati peaaegu täielikult augustis 1941 hävituspataljoni poolt.
Tapa on tänaseni säilitanud oma raudteelinna maine. Tapa raudteejaam paikneb raudteede sõlmpunktis, mis tagab hea ja kiire teenindamise üle Eesti ning kõikjale Ida-Euroopasse. Raudteeühendus Tallinna (77 km) ja Kunda (40 km) sadamatega ning korralik maanteevõrk annab võimaluse kiireteks ja odavateks kaubavedudeks üle kogu maailma. Eesti Vabariigi Kaitseministeerium formeeris Tapale alates 1. jaanuarist 2004 Tapa Väljaõppekeskuse, mis nimetati 1.juulist 2008 ümber Kirde Kaitseringkonnaks. Tapal asuvad raudtee- ja autotranspordiga tegelevad teenindus-, kergetööstus- ja kaubandusettevõtted. Väiksemad ja keskmise suurusega firmad tegelevad põhiliselt kergetööstuse ja jaekaubandusega. Viimastel aastatel on kasvanud puidutöötlemise osakaal. Suhteliselt madal palgatase ja äripinna keskmine maksumus (võrreldes suurte linnadega) annab eelise tootmistegevuse arendamiseks Tapal.
Tapa linnas on u. 7100 elanikku. Seisuga jaanuar 2001 oli Tapal tööealisi inimesi 4187. Nende keskmine brutopalk kuus oli 3868 krooni. Endisele militaaralale on rajatud Tapale tööstuslinnak.
MTÜ Tapa Arenduskoda võimaldab läbi viia mitmekülgset ümber- ja täiendõpet Tapa linna ja selle ümbruskonna töötajatele ning töötutele.
Tapal on 3 töötavat kirikut: apostliku õigeusu (1904), metodisti (1924) ja luteri kirik (1932). Õppetöö toimub Tapa Gümnaasiumis (asut. 1919), Vene Gümnaasiumis (1945), Tapa Muusikakoolis (1957), venekeelses Tapa Erikoolis (1965). 1993. a. valmis uus kultuurikeskus - Tapa Kultuurikoda ja avati hooldekodu. 1994. a. avas oma uksed Tapa Muuseum, kus on võimalik tutvuda väljapanekutega Tapa ajaloost ja tänapäevast. 2001. aastal avati renoveeritud hoones Tapa Linnaraamatukogu, milles töötab ka avatud internetipunkt. Tegutsevatest kultuurikollektiividest on suurimad gümnaasiumide lastekoorid, kammerkoor, segakoor "Leetar" ja puhkpilliorkester. 2002. aasta jaanuaris alustati Tapa Spordikeskuse ehitust Tapa Gümnaasiumi juurde. Spordikeskuse pidulik avamine toimus 13. detsembril 2002 ning selle tegevusaladeks on spordi- ja kultuuriteenuste osutamine. |
Prindi
Sisukaart
