Näitus “Raudteemajade saatus” tuleb Tapa Kultuurikotta

Tapa kultuurikojas saab alates reedest, 5. augustist, kuni kuu lõpuni vaadata näitust "Raudteemajade saatus". Näituse autor on Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi.

Raudteede ehitamine hakkas meie arhitektuuri ja kogu elu jõuliselt mõjutama 19. sajandi lõpupoole. Tapa-Tartu raudteeharu valmimine 1876. aastal tõi kaasa raudtee äärde jäävate asulate kiire arengu, nii sai erilise kasvuhoo sisse ka Tapa.

Eestimaale raudteehoonete rajamisel kasutati päris agaralt Venemaal valminud tüüpprojekte ning raudteejaamad olid tähtsuse järgi kategooriatesse jagatud. Kõrgema kategooria jaamades olid uhkemad ehitised.

Raudteearhitektuuri hulka ei kuulu üksnes jaamahooned, vaid ka mitmesugused muud rajatised: veetornid, pagasikuurid, raudteelaste elamud ja isegi välikäimlad. Nii et enamasti pole tegemist üksikhoone, vaid ansambliga. Ning kui tsaariaeg otsa sai, kujunes välja Eesti Vabariigi oma raudteearhitektuur, mille lippu aitasid kõrgel hoida nii mõnedki meie nimekad arhitektid.

Raudteehooneid ehitati ka nõukogude ajal. Ka siis olid need hästi läbi mõeldud dekooriga.

"Ning siis saabus ühtäkki aeg, mil suurt osa raudteehoonetest polnud enam kellelegi vaja," tõdes Jõgeva näituse avamisel vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse juhataja Elo Lutsepp. "Ning kui vanasti oodati rongi uhkes ootesaalis, kus olid maalid seintel ja palmid potis, siis nüüd oodatakse rongi perroonil vihma ja tuule käes."

Näitus "Raudteemajade saatus" koosneb sünteetilisele kangale trükitud piltidest ja infost.

Näitusekomplekt valmis möödunud aasta septembris Balti jaama kunagises lähirongide ootepaviljonis toimunud ürituseks "Ökomäss".