Tapa vallavanema tervitus kooliaasta alguse puhul.

 
 
Hea koolipere!
 
„Kallis sõber meeles pea, see tunne alles jääb" – laenan avalause meie popkultuuri ikoon Jaan Pehkilt.
„1. septembri tunne" on üks neist emotsioonidest, mis ei muutu, olenemata sellest kui vanalt ja millises rollis teadmistepäeval koolimaja uksest sisse astuda. Seesama hinge pugev uudishimu ja ärevuse segu, mis jala nõtkuma ja hääle murduma paneb. Ning pidulik rõivastus ja pihku pigistatud lillevarred.
 
Kui mõelda koolitee ja kooliaasta alguse peale, siis tuleb võrdlusena silme ette pikamaajooks. Nii kooliaasta kui ka laiemalt haridustee kestabki kaua. Klassiga jõuab finišisse juunikuuks, terve koolitee aga kuni kaksteist aastaga ning enamagagi, kui ülikoolis haridusteed jätkata.
Kes on kunagi mõne poolmaratoni või maratoni ette võtnud, mäletab hästi seda teekonda ning emotsioonide mägiraudteed, mida enne lõpuni jõudmist koged.
 
Stardiärevus, samas ülev emotsioon teiste sama julgetega õlg-õla kõrval startimisest, ühtsustunne, mõnusa liikumise ning võistlusmomendi toodud lisamotivatsioon, hoogsalt kulgevad esimesed kilomeetrid.
Ent ka mingil hetkel saabuv tüdimus rutiinsest pingutusest ja igavus pika sirge alguses, motivatsiooni langus, ligihiiliv väsimus. Mingil hetkel saabuvad mõtted: „Miks ma selle üldse ette võtsin? Jääks seisma ja puhkaks tunnikese või läheks üldse tagasi, enam ei jõua?"
Samal ajal kannustab teadmine juba läbitud teest ja iga sammuga lähemale tulevast finišist, tekib lisamotivatsioon kasvavatest numbritest kilomeetritähisel, millelt ammutad kindlust, et „kui juba nii kaugele olen jõudnud, siis tulen kindlasti lõpuni ära", ning edasi juba lõpusirge nägemisest saadud lisaenergia ja finiši eufooria.
 
Ning nii jooksurajal kui kooliteel saavad parimad finišis medalid ja kiituse, aga suur saavutus on iga finišeerimine. Ja nagu igasugune pingutus, olgu vaimne või füüsiline, on see kõik meile kokkuvõttes väga kasulik!
Mida selleks pingutuseks soovida? Eesti keeles on sobivaim sõna "jõudu!". Jõudu pingutuseks, motivatsiooni leidmiseks ja hoidmiseks, vaimujõudu.
 
Mõeldes algava kooliaasta peale tahan veel soovida, et meil tuleks jälle üks tavaline aasta. Nii laste, õpetajate kui lastevanemate jaoks.
Viimaste aastate keerulised olud on küll toonud õppimisse rea uuendusi, millest paljugi jäädavalt kinnistub, ent hariduse vundamendiks on ikkagi seesama traditsioonilises lassiruumis või loengusaalis toimuv tund, seminar ja rühmatöö, vahetu kontakt ning suhtlus õpetajate ja kaaslastega.
 
Soovin kõikidele Tapa valla koolidele kodurahu, ühtehoidmist, aega üksteise märkamiseks ja toetamiseks.
 
Ilusat uut õppeaastat!
 
Vallavanem Valdo Helmelaidi poolt täna, 1. septembril Tapa ja Tamsalu Gümnaasiumide uue õppeaasta avaaktustel öeldud avasõnad, koos väikeste nüanssidega