« Tagasi

Kergutal peeti Asutava Kogu liikme Tõnu Loiki mälestusteenistust

Tänavu aprillis möödub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse kokkutulemisest. Jüripäeval, 23. aprillil 1919 kogunesid Tallinnas Estonia majas Eesti Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikud. See päev on ühtlasi Eesti Riigikogu sünnipäev. Asutava Kogu valimised toimusid 5.-7. aprillil 1919 kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel. Asutav Kogu oli esimene Eesti rahva poolt valitud rahvaesindus. Tema põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine – ja sellega tuldi edukalt ka toime. Seda Eesti Vabariigi esimese demokraatliku esinduskogu valimise ümmargust tähtpäeva tähistatati üle Eesti – reedel, 5. aprillil, süüdati austusküünal kõikide 120 Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikute sünnikohas.

Tapa vallas, Kerguta külas tähistati Tõnu Loik´i kui Eesti Asutava Kogu liikme mälestusteenistust, mida vedas Tapa vallavalitsuse kultuurispetsialist Indrek Jurtšenko. Materjalid Tõnu Loikist kogusid kokku Indrek Jurtšenko ja Tapa Muuseumi juhataja Tiina Paas. Mälestusteenistusest võtsid osa ka Tamsalu Gümnaasiumi õpilased koos huvijuhiga ja Tamsalu kandi inimesed. Kohale tuli ligi 20 inimest. Tõnu Loiki kunagine sünnikodu asub talunik Jaan Villaku maadel.

 

Tõnu Loik

sündis 19. novembril 1875. aastal Einmanni vallas Voosel Villemi talus Järvamaal, põllupidaja pojana. Lõpetas Paide linnakooli 1897. a. Siirdus posti-telegraafi-telefonivõrgu teenistusse ja saavutas seal osakonna juhataja koha, kuid loobus postivalitsuse teenistusest, et pühenduda teistele tegevusaladele. Postiametnikuna töötas aastail 1899-1917.  Tõnu Loik abiellus 25.augustil 1902.a. Josepha Suhodolskaga ja peresse sündis kaks last.

Tõnu Loik oli Eesti Asutava Kogu liige 23.aprillist 1919 kuni 20.detsembrini 1920. 8.mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi valitsuse eesotsas Otto Strandmanniga ning sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused.Asutava Kogu tegevus lõppes 20.detsembril 1920, mil ametisse astus I Riigikogu.

Suure innuga lõi Tõnu Loik kaasa ühistegevuse alal juhtivatel kohtadel. Nii tegeles ta 1921 - 1927 aastani Ametnikkude Panga juhatuses, 1921 – 1924 ajalehe „Waba Maa" ärijuhi kohusetäitjana, Ametnike panga juhatuses 1921 – 1927,  Riigi ja Omavalitsuse Teenijate Keskliidu esimees 1919-1927, Tarvitajateühingu „Oma" nõukogus 1927 - 1930 aastani, olles ühtlasi ka Eesti Ühingute Liidu revisjonikomisjoni liige aastatel 1927—1928, Eesti Ühingute Liidu nõukogu liige 1929. aastast peale. Tallinna Linnapanga direktoriks valiti Tõnu Loik 1927. aastal. Vaatamata oma niigi juba vastutusrikkale tööle ja laialdasele tegevusele oli tal jätkunud aega ja tahtmist lüüa kaasa veel paljudes teistes ettevõtetes ja organisatsioonides. Nii jätkus tal veel jõudu võtta osa Kindlustusseltsi „Põhja Kotkas" tööst juhatuse liikmena alates 1925.aastast. Pealinna majandusringkondades ja ühistegelaste peres oli Tõnu Loik hästi tuntud. Mis teda eriti iseloomustas, oli tema rahulikkus, tagalihoidlikkus ja asjalikkus. Ei võltsi paatost ega kärarikast kõnet pole koosolekutel Tõnu Loigilt keegi kuulnud. Ta ütles oma arvamise rahulikult ja asjalikult.

Tõnu Loigu elutee katkes 10.juulil 1958.aastal Harjumaal Paunküla hooldekodus, ta on maetud Tallinnas Metsakalmistule.

 

 

 

    

 

Pildid tegi Indrek Jurtšenko.