Kas lauluallikas
külmas põhjatuules
minu rahva meelesse
oma kaste ei vala?

Alates 1996. aastast peetakse Eestis emakeelepäeva, seda tehakse Eesti ühe esimese meiekeelse kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil.

Peterson oli esimesi, kes on tuvastatavalt sedastanud, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka.

Tänaseks päevaks on eesti keelest saanud igati elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel. Ometigi vajab eesti keel tähelepanu ja kaitset. Maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus loomulikult räägitakse eesti keelt.

Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

Emakeelepäev on lipupäev, mil heisatakse lipp päikesetõusul või hiljemalt kell 08:00 hommikul. Lipp langetatakse päikeseloojangul. Lipu heiskavad riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja kisaks on oodatud ka kõik teised heiskama lippe.