« Tagasi

Eesti Asutava Kogu liikme Tõnu Loiki mälestusüritus Kergutal

5. aprillil kell 13.00 mälestame Eesti Asutava Kogu liiget Tõnu Loik´i. Üritus toimub Kerguta külas Tõnu Loik´i sünnikodu lähistel (Jaan Villak´i maadel), Kerguta tee ääres. Mälestusüritusest kutsume osa võtma kõiki huvilisi. 
 
Tänavu aprillis möödub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse kokkutulemisest. Jüripäeval, 23. aprillil 1919 kogunesid Tallinnas Estonia majas Eesti Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikud, see päev on ühtlasi Eesti Riigikogu sünnipäev. Asutava Kogu valimised toimusid 5.-7. IV 1919 kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel. Asutav Kogu oli esimene Eesti rahva poolt valitud rahvaesindus. Tema põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine – ja sellega tuldi edukalt ka toime. Seda Eesti Vabariigi esimese demokraatliku esinduskogu valimise ümmargust tähtpäeva tähistatakse üle Eesti – süüdates reedel 5. aprillil austusküünal kõikide 120 Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikute sünnikohas. 
 
Tõnu Loik sündis 19. novembril 1875. aastal Einmanni vallas, Järvamaal (praegune Kergita küla, Tapa vald, Lääne-Virumaa), põllupidaja pojana. Lõpetas Paide linnakooli 1897. a. Siirdus posti-telegraafi-telefonivõrgu teenistusse ja saavutas seal osakonna juhataja koha, kuid loobus postivalitsuse teenistusest, et pühenduda teistele tegevusaladele. Ta on töötanud 1921.- —1927. aastani Ametnikkude Panga juhatuses, edasi tarvitajateühingu „Oma" nõukogus 1927. —1930. aastani, olles ühtlasi ka E. Ühingu Liidu revisjonikomisjoni liige aastatel 1927.—1928 ja  E. Ühingu Liidu nõukogu liige 1929. aastast peale. Tallinna Linnapanga direktoriks valiti Tõnu Loik 1927. aastal, kus ta töötas üle 10 aasta. Tõnul jätkus aega ja tahtmist lüüa kaasa veel paljudes teistes ettevõtetes ja organisatsioonides. Tallinna majandusringkondades ja ühistegelaste peres oli Tõnu Loik hästi tuntud. "Mis teda eriti hästi iseloomustas, oli tema rahulikkus, tagasihoidlikkus ja asjalikkus. Ei võltsi paatost ega kärarikast kõnet" – nii iseloomustati teda, tema 60-dal sünnipäeval 1935. aastal.
 
Indrek Jurtšenko
kultuurispetsialist