« Tagasi

Perearst aitab ka südamemurega

 

Hiljuti avaldatud statistikast selgus, et südamehaigused on endiselt kõige levinum surmapõhjus Eestis. Õnneks saavad aga inimesed arsti soovitusi järgides ise väga palju ära teha, et südamehaiguste tüsistusi vältida. Kust südamehaiguste korral abi ja nõu otsida, selgitab Sõmeru perearst Maire Suurkivi. 

Südametervise jälgimisel on perearsti ja -õe esmane ja kõige tähtsam roll leida üles inimesed, kes ei ole veel haiged, kuid kellel on kõrge risk südame-veresoonkonna haiguste tekkeks. „Kõrge südamehaiguste riskiga patsientidega tuleb perearsti meeskonnal süsteemselt tegeleda. Alustuseks tuleks neid motiveerida elustiili muudatusi tegema ning juhendada, kuidas tervislikumalt elada. Edasi tuleks pidevalt jälgida, kuidas muudatused õnnestuvad ja terviseseisund muutub, ning vajadusel alustada ennetava raviga," kommenteerib Suurkivi.  

Kui mõni südameprobleem juba tekkinud on, tuleks kaebustega esmalt pöörduda oma perearsti poole. „Kardioloogi poole peaks pöörduma vaid juhul, kui on kahtlus ägedale südamehaigusele, näiteks on esinenud südamelihase infarkt või äge rütmihäire, või on varem teadaolev südamehaigus järsku ägenenud," ütleb Suurkivi.

Need pöördumised toimuvad enamasti läbi erakorralise meditsiini osakonna. „Sümptomiteks,  millega peaks EMOsse pöörduma, on näiteks äge valu rinnus, mis kiirgub õlga ja lõuga, või ka õhupuudus. Samuti külma higiga kattumine, mis tüüpiliselt tekib koormuse ajal või vahetult selle järel. Vahel võib see tekkida ka une pealt, enamasti hommikupoole öösel," juhendab Suurkivi. 

Kardioloogi jälgimisel peaksid olema ka harvaesinevate südamehaigustega patsiendid, näiteks pulmonaalhüperetensiooni, teatud südamerikkeid ja südame kasvajaid põdevad haiged, südame siirdamist ootavad või selle läbi teinud isikud.  Samuti peaks kardioloogi juures käima regulaarselt kontrollimas südame tehisrütmuri tööd.

Kõikide muude südameprobleemidega peaks pöörduma perearstikeskusesse. Perearst otsustab kas ja kui kiiresti eriarstiabi vaja on. „Ideaalis peaksid kõik esmased perearsti konsultatsioonid eriarstiga olema e-konsultatsioonid. Sel  viisil konsulteerides on eriarst see, kes otsustab, millise haige ja kui kiiresti ta üle võtab," räägib Suurkivi.

Krooniliste haigete jälgimiseks on perearstidel üsna täpsed juhised, keda ja kui sageli kontrollida ning milliseid uuringuid ja protseduure teha. „Kindlasti peaksid perearsti juures vähemalt korra aastas käima inimesed, kes on mõne verevoolu taastava protseduuri läbi teinud, infarkti põdenud, kel on kõrge riskiastmega kõrgvererõhktõbi või II tüüpi diabeet," sõnab Suurkivi.

Kui näitajad ei ole eesmärgipärased, võib visiite vaja minna rohkem, kuni olukord kontrolli alla saadakse. „Värskelt leitud südamehaiget või kõrge riskiga tervet inimest jälgime me sagedamini. Kui raviskeem on paika saadud ja seisundi kulg enam-vähem selge, jäävad visiidid harvemaks. Oluline on sel puhul, et haige tarvitaks ravimeid nii nagu arst on ette kirjutanud. Regulaarse jälgimise ja ravi eesmärk on ära hoida haiguse või tüsistuse teket ning varakult haiguse süvenemise tunnuseid märgata," ütleb Suurkivi.