« Tagasi

Ühise keele otsimine usalduse taastamiseks

Eelmise aasta lõpus pärast vallavolikogu detsembri istungit ja seal vastuvõetud otsust nimetada Tapa Vene Põhikool ümber Tapa Keelekümbluskooliks, täitus maakonna- ja vallaleht sel teemal emotsionaalsete väljaütlemistega. Kahetsusväärselt sattusid vastakuti kooli esindajad ja vallavolikogu esindajad.

Valla valitsuskoalitsioon otsustas olukorda mitte ignoreerida ja uurida arusaamatuse põhjuseid ning vallavanem korraldas kohtumise kooli kollektiiviga. Koosolek toimus 4. jaanuaril ja sellest võttis osa pea kogu kooli kollektiiv, vallavanem Riho Tell ja vallavolikogu liikmed Maksim Butšenkov, Reigo Tamm ning Alar Teras.

Arutelu tulemusena mõistsid ja leppisid kokku kohalviibijad järgmises:

  1. Virumaa Teataja ajakirjaniku avaldatud artikkel sellel teemal ei kajastanud vallavolikogu istungit ega liikmete Maksim Butšenkovi ja Elmu Koppelmanni arvamusi korrektselt ning see kutsus esile kooli kollektiivis solvumise ja emotsionaalse reaktsiooni.
  2. Vallavolikogu liikmed pole kunagi kritiseerinud kooli juhtimist ega kollektiivi ning antud juhul kõlasid istungil vallavolikogu saadikute isiklikud arvamused riigi keelekümblussüsteemi tõhususe kohta, mitte Tapa Vene Põhikooli senise töö kvaliteedi või õpetajate pädevuse kohta.
  3. Valla institutsioonid ja võimu esindajad on üks tervik ning tulevikus proovime lahendada arusaamatusi omavahel, mitte avalikult vaieldes meedias.
  4. Tekitatud mainekahju ja omavahelist usaldust soovime ühiselt parandada.

Tapa vallavanem Riho Tell:

Integratsiooni arutelusid peavad toetama tegevused, üks neist on keelekümblussüsteem. Süsteem töötab ja näitab tulemusi – Tapa kool ja selle saavutused on selle näide. Istungite saalis väljendasid saadikud selle kohta oma arvamusi, kuivõrd tõhus see keelekümbluse süsteem on ning kas on paremat alternatiivi. Kahjuks jõudis see arutelu asjaosalisteni meedia kaudu moonutatud kujul ja ilmselt seetõttu järgnes sellele nii emotsionaalne reaktsioon. 

Vallavolikogu esimees Maksim Butšenkov:

Mul on väga kahju, et minu sõnad jõudsid või olid kooli esindajate poolt tõlgendatud moonutatud kujul. See ei puudutanud absoluutselt kooli ja õpetajate töö hindamist. Jah, ma ei ole ühesuunalise keelekümblussüsteemi pooldaja, kuid jälgin suure optimismiga valla koolis ja lasteaias kasutusele võetavat kahepoolset keelekümblussüsteemi. Mis puudutab kooli tulevikku, siis ma ei poolda ideed asutus sulgeda, kuna Tapa venekeelse elanikkonna jaoks on valik keelekümbluse ja eesti kooli vahel parem kui selle puudumine. 

Vallavolikogu aseesimees Reigo Tamm:

Kooliperega kohtumise eesmärgiks oli vastastikuse usalduse leidmine. Mina ja teised sellel kohtumisel viibinud valla esindajad on seda usaldust ning lugupidamist kooli vastu korduvalt kinnitanud nii sõnade kui ka konkreetsete tegudega – koolihoone renoveerimine, kooli ja koolijuhi avalik tunnustamine, kooli ümbernimetamise otsuse vastuvõtmine ja kooli kõrval oleva laguneva vana algkoolimaja korrastamine, mis lahendab selle piirkonna ohtlikkuse probleemi ja muudab sealse linnailme kenamaks. Kahjuks märkan, et on siiski inimesi, kes moonutatud infot levitades või intriige punudes soovivad õõnestada koolipere usaldust vallajuhtide vastu. Need on inimesed, kes tahavad teha ja näha poliitikat igal pool, sest ju nad lihtsalt ei suuda üheksa kuu pärast toimuvaid omavalitsuse valimisi ära oodata. Ma loodan, et tänane kohtumine parandab koolipere suhteid vallajuhtidega ja saame koostööd tehes ning tihedas dialoogis olles ühiselt arendada Tapa Keelekümbluskooli.

Vallavolikogu saadik Alar Teras:

Omavalitsussüsteem on üles ehitatud sellisel moel, et vallavolikokku pääsevad erinevate valdkondade spetsialistid. Nad väljendavad enda arvamust istungitesaalis, kuid ainult hääletamise teel heaks kiidetud dokumente saab nimetada vallavolikogu otsuseks või seisukohaks.

Tapa Keelekümbluskooli direktor Naima Sild:

Oma tegevustes ja kommentaarides lähtusime Virumaa Teataja lehes toodud tsitaadile. Meie jaoks kõlas see nagu hinnang meie tegevusele ja me reageerisime sellele, et kaitsta meie õpetajate poolt tehtavat igapäevast tööd õpilastega. Me peame  keelekümblusmetoodikat keele õppimisel väga tõhusaks ja vajalikuks, olgu see varane, hiline või kahesuunaline keelekümblus.   See julgustab õppima keelt ja aitab lapsi venekeelsetest peredest kohanema eestikeelse õppega. Leian, et peame tegema koostööd, et kool areneks ja töötaks edasi.

 

Autorid:

Riho Tell, Maksim Butšenkov, Reigo Tamm, Alar Teras ja Naima Sild