Ajalehe Sonumed ajalugu

Harri Allandi
 
1930ndatel ilmus Tapal mitu kohalikku ajalehte. Kõige kauem anti välja Tapa ja ümbruskonna erapooletut häälekandjat Tapa Sõnumed, mis ilmus esimest korda 17. oktoobril 1929 ja viimast korda 18. märtsil 1935.
 
Ajalehe Tapa Sõnumed asutajaks, väljaandjaks ja vastutavaks toimetajaks oli Adolf Rohusaar, tegevtoimetajaks aastatel 1931-1932 Evald Tiits.
 
Algul ilmus 4-leheküljeline ajaleht kord nädalas, alates 1. septembrist 1931 kolm korda nädalas.
 
Rohusaar sattus aga majandusraskustesse ja oli sunnitud ajalehe 1. juulist 1932 üle andma Jakob Loosalule, kes andis seda välja aastatel 1932-1934. Edasi olid väljaandjateks E. Soosaar (1934) ja OÜ Trükk (1934-1935).
 
Ajalehe toimetus asus aastate jooksul linna mitmes eri paigas: Pikk tn 31, Apteegi tn 3, Jaama tn 10. Algul trükiti ajalehte Paides E. Hunti trükikojas, alates 1931. aastast Tallinnas ASis Eestimaa Trükikoda.
 
Minu käsutuses olevate andmete põhjal ilmus ajalehest Tapa Sõnumed aastal 1931 – 87, 1932 – 69, 1933 – 153, 1934 – 152 ja 1935 – 32 numbrit.
 
Ajalehe 5. aastapäevale pühendatud artiklis (17. X 1934) kirjutati: "Kohaliku ajalehe ülesandeks on peale ümbruskonna uudiste avaldamise veel alaline kaasaaitamine oma ringkonna ühiskondlikule ja seltskondlikule tööle."
 
Samas kirjutas Tapa tuntud koolijuhataja Juhan Kroon: "Soovin, et ajaleht Tapa Sõnumed peaks ka tulevikus kõrgeks põhimõtet, mida eestlane on väljendanud vanasõnas – kus viga näed laita, seal tule ja aita." Arvan, et ka tänapäeval on need mõtted lehetegemisel järgimist väärt.
 
Üksteist aastat Tapal
 
Edasi kokkuvõtlikult ajalehe Tapa Sõnumed asutajast Adolf Rohusaarest (1895–1974), kes elas Tapal aastatel 1925-1936.
 
Adolf Rohusaar oli Tapal tuntud äri- ja ühiskonnategelane, mitme ettevõtmise algataja, mis aga alati loodetud kasu ei toonud.
 
1925. a asutas ta aadressil Suurturg 1 müügiühistu "Muna" Tapa osakonna ja oli selle juhatajaks osakonna sulgemiseni 1928. aastal. Tapa ümbruse taludest osteti kokku kanamune ja vähesel määral kodulinde, mis müüdi edasi Tallinna eksportööridele.
 
Osakonnal oli üks esimesi veoautosid Tapal, mis iga nädal teatud päevadel kanamune kokku vedas. Huvitav on märkida, et käiku vahetati autol jalgade abil.
 
31. oktoobril 1926 asutati Rohusaare eestvedamisel Tapa Eesti Põllumajanduse Selts, mille esimeseks esimeheks ta valiti.
 
Seltsi suuremateks ettevõtmisteks tuleb pidada põllumajandusnäituste korraldamist.
Esimene Järvamaa põllumajandusnäitus Tapal toimus 10.-12. septembrini 1927.
Sel puhul anti raamatuna välja põllumajandusnäitust põhjalikult tutvustav 96-leheküljeline nimekiri.
 
Ambla maantee ja endise turuplatsi nurgal asuvas nüüdseks hävinud majas Suurturg 1 asus 1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses Adolf Rohusaarele kuuluv kauplus Talupoeg ning põllutööriistade ja masinate ladu.
 
Rebane keti otsas
 
Tapa vorstitööstuse omaniku A. Kiisa poeg Evald, kes veel mäletab hästi tolle aja eluolu Tapal, rääkis mulle Adolf Rohusaare ühest hästi mõeldud, kuid halvasti lõppenud reklaamüritusest.
Kasutades trafarette, kirjutas ta musta värviga linna kõnniteede kiviplaatidele reklaami "Põllutööriistade ja masinate ladu Suurturg 1".
 
Kuid et sel ajal kehtiv reklaamimaks oli Rohusaarel maksmata, tuli tal kiviplaadid suure vaevaga puhtaks kraapida.
 
Veel jutustas Evald Kiisk, et Muna-Aadu (Adolf Rohusaare rahvapärane hüüdnimi) jalutas linnas ringi keti külge kinnitatud kodustatud rebasega.
 
Tapa kohalikust ajalehest Kaja (ilmus 1934-1935), mille tegevtoimetajaks oli Rohusaar, leidsin kuulutuse (22. IV 1934): "A. Rohusaar. Kirjatööde büroo Tapal, Lai uulits 8. Tehakse igasuguseid kirjatöid, ümberkirjutusi ja paljundusi imeodava tasu eest."
 
Märkimisväärne on Adolf Rohusaar ettevõtlikkus Tapal elatud üheteistkümne aasta jooksul.
 
Konkureerivad ajalehed
 
1930ndatel ilmus Tapal kaks konkureerivat ajalehte: Tapa Sõnumed, mille väljaandja oli Adolf Rohusaar, ja lühikest aega ka Tapa Sõna. Et tõsta lugejate huvi oma ajalehe vastu, püüdsid nad teineteist üle trumbata kohalike sensatsiooniliste sõnumitega.
 

Adolf Rohusaar oli markantne kuju, kellega on seotud palju värvikaid lugusid.
Foto: Erakogu