2.03.20

Tapa valla soojamajanduse käesoleva olukorra kirjeldus

Tapa Vallavolikogu võttis 31.01.2013 vastu Tapa linna määruse nr 79 "Kaugküttepiirkonna määramine".
 
 
Toimivad kaugküttepiirkonnad vallas on Tapa võrgupiirkond ja Tamsalu-Sääse võrgupiirkond. Lehtses, Jänedal, Moel, Vajangul, Assamallas, Porkunis ja Vahakulmus on korterelamute ja asutuste hoonete kütmine korraldatud lokaalsete süsteemidega.
 
Tapa linna kaugküttepiirkonna soojusvarustusega tegeleb N.R. Energy OÜ (erakapitalile kuuluv ettevõte). 
Tapa kaugküttepiirkond koosneb: Tapa linna põhja- ja lõunaosa ning Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi linnak.
 
Tapa linnas on kaks kaasaegset katlamaja: Üleviste tänava ja Leina tänava katlamajad. Kaugkütte-ettevõtte andmetel on Tapa linna soojusvõrku ühendatud 6 katelseadet. Üleviste katlamajas 7,0 MW võimsusega hakkepuidukatel Agro Forst AVR 7000 ning kaks vedelkütuse katelt: 5,2 MW võimsusega katel Buderus S825L-5200 ja 4 MW võimsusega katel Foster Wheeler RS3410. Leina katlamajas  3,0 MW võimsusega hakkepuidukatel Agro Forst AVR-S 3000 ning kaks vedelkütuse katelt: mõlemad 3,0 MW võimsusega katlad Buderus S825L-3050. Katlamajad kuuluvad N.R. Energy OÜ-le.
 
2012 – 2013 viidi Tapal ellu suur kaugküttetorustike rekonstrueerimisprojekt, mille tulemusena on Tapa kaugküttetorustikud valdavalt rekonstrueeritud, korrastamist vajavad mõned üksikud lõigud. Tapa linna kaugküttevõrk kuulub põhiosas äriühingule OÜ Tapa Vesi (omanik Tapa vald). Vallale kuuluv kaugküttetorustik on rendilepingu alusel N.R. Energy OÜ kasutuses kuni 31.07.2020. 
 
Tapal on peamised kaugküttetarbijad vallasutused, korteriühistud, Kaitseväe 1. Jalaväebrigaad, kaubanduskeskused, riigikool Maarjamaa Hariduskolleegium, AS Hoolekandeteenused Tapa hoolekandeküla, kirikud. 2019 aastal liitus Tapa kaugküttevõrguga Universal Industries OÜ tootmine. 2020 aastal on planeeritud Leonhard Weiss OÜ tootmise liitumine kaugküttevõrguga. 
 
Tapa linna soojusvarustussüsteem on varustuskindel ja jätkusuutlik. Olemasolevad katlamajad on heas seisukorras.
 
Linna soojustarbijate hoonete seisukord on keskmine, samas seejuures on paljude hoonete energiatarve  suur. Korteriühistud peavad võtma plaani korterelamute soojustamise eesmärgiga vähendada hoonete energiatarvet.
 
Tapa kaugküttepiirkonna kinnitatud soojuse piirhind alates 02.08.2018. on 59,57 €/MWh (lisandub käibemaks); hind lõpptarbijale koos käibemaksuga on  71,48 €/MWh (Konkurentsiamet).
 
N.R. Energy OÜ kontaktid:
Juhatuse liige Ahto Tisler
tel: 372 51 991 916
e-post: ahto@nrenergy.eeinfo@nrenergy.ee  Ettevõtte kõik kontaktid leiate: www.nrenergy.ee

 

Tamsalu linna ja Sääse aleviku kaugküttepiirkonna soojusvarustusega tegeleb Tamsalu Kalor AS (Tapa vallale kuuluv ettevõte).
Tamsalu kaugküttepiirkond koosneb: Tamsalu linna põhjaosa ja Sääse alevik.
 
Tamsalu linnas on üks kaasaegne katlamaja. Kaugkütte-ettevõtte andmetel on Tamsalus linna soojusvõrku ühendatud 3 katelseadet: 2,5 MW võimsusega hakkepuidukatel Sermet BioGrate 2,5 ning 2,5 MW võimsusega vedelkütuse katel Bosch TU-L 18 ja 2,5 MW võimsusega vedelgaasi katel Bosch TU-L 18. Katlamaja kuulub Tamsalu Kalor AS-ile.
 
2010 rekonstrueeriti Tamsalus kõik kaugküttetorustikud. Tamsalu võrgupiirkonna kaugküttetorustikud kuuluvad Tamsalu Kalor AS-ile.
 
Tamsalus on peamised kaugküttetarbijad vallasutused, korteriühistud, Tamsalu EPT AS, Maxima kaubanduskeskus.
 
Tamsalu-Sääse soojusvarustussüsteem on varustuskindel ja jätkusuutlik. Olemasolev katlamaja on heas seisukorras.
 
Linna soojustarbijate hoonete seisukord keskmine, samas seejuures on korterelamute energiatarve  suur. Korteriühistud peavad võtma plaani korterelamute soojustamise eesmärgiga vähendada hoonete energiatarvet.
 
Tamsalu – Sääse  kaugküttepiirkonna kinnitatud soojuse piirhind alates 21.12.2007. on 50,45 €/MWh (lisandub käibemaks); hind lõpptarbijale koos käibemaksuga on  60,52 €/MWh (Tamsalu Vallavalitsus).
 
Tamsalu Kalor AS kontaktid:
Juhatuse liige Neeme Malva
tel: 372 50 53 151