Kui sõita Tapa linna äärealale (tööstusalale) Karja tänava poole, ei pruugi mööduja aimatagi, millist lugu sealne logistikapark endas peidab. Täna on tegu kaasaegse ettevõttega, kus leidub tuhandeid ruutmeetreid laopinda, ent selle juured ulatuvad sügavale nõukogudeaega.

Logistikapargi juhataja Riina Männik avab ajalugu: „Meie ettevõtte hooned rajati 1963. aastal salajasteks ladudeks, kus hoiti strateegilisi varusid – lennukirehve, konserve ja muud. Kompleks oli täiesti iseseisvalt toimiv ehk autonoomne  – oma raudtee koos veduriga, katlamaja, tuletõrjedepoo koos  kahes vahetuses töötava meeskonna ja paari uue tuletõrjeautoga, relvastatud valve, igapäevaselt tööl üle 100 inimese.  Keegi kõrvaline siia ei pääsenud. Kohalikud teavad meid kui „Ogonjok". Oleme aegade jooksul andnud tööd kuni 52 inimesele. Hetkel on meeskond komplekteeritud tublidest Tapa linnas elavatest inimestest, kellel nii mõnelgi on juba kogemust meie ettevõttes üle 30 tööaasta. Meie märkimisväärseim töötaja saadeti väärikalt pensionipõlve pidama mõned aastad tagasi kui tal täitus tema esimesel ja viimasel töökohal meie ettevõttes üle 50 tööaasta. Siiani hoiab ta meie tegemistel silma peal ja kaasame teda oma sündmuste tähistamistesse. Tublid, töökad, õpihimulised ja lojaalsed töötajad on meie kalleim vara! Ilma nende igapäevase panuseta poleks meil ka rahulolevaid kliente." 

Pärast Eesti taasiseseisvumist erastati kogu kompleks Eesti ettevõtjatele. Seejärel algas pikk tee vanade hoonete renoveerimise ja arendamisega. Tänaseks ulatub kinnine laopind üle 40 000 ruutmeetri m2 – suuruselt umbes sama, mis Ülemiste kaubanduskeskusel. Territooriumi kogupind on 23 ha, mille südameks on endiselt 2,3 km pikkune raudteeharu.

Riina Männik liitus logistikapargi meeskonnaga 2000. aastal ning on seal töötanud nüüdseks juba 25 aastat. Selle aja jooksul on ta näinud nii hiilgeaegu, mil Usbekistanist saabusid vagunite viisi puuvillapalle, kui ka keerulisemaid perioode, mil Venemaa transiitkaubandus ja väetiste import pea täielikult seiskusid. „Eks aegade muutus on meid kõvasti raputanud, aga samas oleme alati kohanenud. Koroonakriisi elasime edukalt üle, sest kaupade liikumist polnud võimalik peatada," selgitab Männik. 

Riina Männik koos lao juhataja Oksana Esnaga

Viimastel aastatel on tehtud mitmeid arendusi: oleme pidevas renoveerimisjärgus – vana kinnisvara neelab palju investeeringuid. Tehtud on katuseid, estakaade, asfaltplatse jne. Vana garaažiosa on muudetud kaasaegseteks, vajadusel soojadeks laopindadeks või garaažiks. Kontorihoones on nii meie endi töötajatele kui vajadusel kliendile  kasutatavad kaasaegsed olmeruumid. Vabadele laopindadele ootame uusi rentnikke. Võimalus on üürida pind ja oma meeskonnaga kõik tööd ise ära teha. Pakume ka nn. täisteenust ehk kauba sissetulekust, laoarvestusest, tolliteenustest kuni väljalaadimiseni saame kõik teenused teha kliendi eest.   

Logistikapargis tegutseb täna erinevaid  rentnikke – alates väikeettevõtjatest, kes vajavad sadakond ruutmeetrit, kuni suurte tegijateni, kelle kaubad paiknevad tuhandetel ruutmeetritel. Riina Männiku sõnul on ruumide paindlikkus üks nende suurimaid eeliseid: „Meil on võimalik pakkuda nii väiksemaid kui ka väga suuri laopindu, olenevalt kliendi vajadusest. Kes soovib, saab juurde võtta ka kontoripinda või kasutada meie territooriumi välisplatsi." 

Lisaks tõsisele igapäevatööle on logistikapargil olnud ka põnevaid projekte – näiteks koostöös Scoutspataljoniga õhiti ohtlikuks muutunud vana korsten. Õhkimist jälgis kohapeal hulk rahvast ning sündmust kajastati isegi meedias.

Männiku sõnul on RRK Tapa Logistikapark üks ainulaadsemaid, sest Eestis on väga vähe ettevõtteid, kus on säilinud oma raudtee ja võimalus kaupa otse vagunist lattu laadida. See annab suure eelise nii kohalikele ettevõtjatele kui ka rahvusvahelistele partneritele.

Tulevikueesmärk on areneda veelgi kaasaegsemaks ja ettevõtjatele sõbralikumaks. Juba plaanitakse järgmisi renoveerimistöid – näiteks kontorihoone ülemised korrused ootavad uut ilmet ja kasutajaid. Samuti nähakse vajadust täiustada lao infrastruktuuri, et tuua siia rohkem tootmise ja töötlemise võimalusi. „Me tahame, et logistikapark ei oleks lihtsalt laopind, vaid keskus, kus sünnivad koostööd ja uued ideed," kirjeldab juhataja. 

Kuigi logistikapark on arenev ettevõtluskeskus, leidub ka siin mõni üllatav ja südamlik lugu.  Üks selline seik on valvekoer Rocost, kes pikkade otsingute tulemusena leiti varjupaigast ja sai uue kodu just pargi territooriumil. Täna on temast saanud kogu kompleksi maskott ja truu turvamees. „Ta on meie oma meeskonnaliige – kes tuleb, see näeb kohe, et Roco valvab," muigab Männik. 

Riina valvekoer Rocoga

RRK Tapa Logistikapark on koht, kus põimuvad ajalugu, tänane tegevus ja tulevikuplaanid. 

„Minu soov on, et kohalikud inimesed teaksid ja tunneksid uhkust – siinsamas Tapa vallas on logistikakeskus, mis pakub võimalusi ettevõtluseks ja toob piirkonda elu," rõhutab Riina Männik.

Katrin Männik
Sõnumed toimetaja