1.02.21

Tapa valla soojamajanduse käesoleva olukorra kirjeldus

Tapa Vallavolikogu võttis 31.01.2013 vastu Tapa linna määruse nr 79 "Kaugküttepiirkonna määramine".

Tapa valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2020-2032

Vallavolikogu otsus nr 186  (22.06.2020)

 

Toimivad kaugküttepiirkonnad vallas on Tapa võrgupiirkond ja Tamsalu-Sääse võrgupiirkond. Lehtses, Jänedal, Moel, Vajangul, Assamallas, Porkunis ja Vahakulmus on korterelamute ja asutuste hoonete kütmine korraldatud lokaalsete süsteemidega.

Tapa linna kaugküttepiirkonnas on võrguettevõtjaks Tapa Vesi OÜ (Tapa vallale kuuluv ettevõte) ja soojatootjaks N.R. Energy OÜ (erakapitalile kuuluv ettevõte). 

Tapa kaugküttepiirkond koosneb: Tapa linna põhja- ja lõunaosa ning Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi linnak.

Tapa linnas on kaks kaasaegset katlamaja: Üleviste tänava ja Leina tänava katlamajad. Kaugkütte-ettevõtte andmetel on Tapa linna soojusvõrku ühendatud 6 katelseadet. Põhikütusena kasutatakse hakkepuitu. Olemasolevad katlamajad on heas seisukorras.

 

2012 – 2013 viidi Tapal ellu suur kaugküttetorustike rekonstrueerimisprojekt, mille tulemusena on Tapa kaugküttetorustikud valdavalt rekonstrueeritud, korrastamist vajavad mõned üksikud lõigud. Tapa linna kaugküttevõrk kuulub põhiosas äriühingule OÜ Tapa Vesi (omanik Tapa vald).

Tapal on peamised kaugküttetarbijad vallasutused, korteriühistud, Kaitseväe 1. Jalaväebrigaad, kaubanduskeskused, riigikool Maarjamaa Hariduskolleegium, AS Hoolekandeteenused Tapa hoolekandeküla, kirikud. 2019 aastal liitus Tapa kaugküttevõrguga Universal Industries OÜ tootmine. 2020 aastal liitus Tapa kaugküttevõrguga Leonhard Weiss OÜ.

2021. aastaks on planeeritud  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse rajatava Kaitseväe ühiselamu Üleviste 9 liitumine kaugküttevõrguga ning Tapa ujula kaugküttetorustiku ehitus.

Uute liitujate liitumise Tapa kaugküttevõrguga korraldab Tapa Vesi OÜ.

 

Tapa linna soojusvarustussüsteem on varustuskindel ja jätkusuutlik.

Linna soojustarbijate hoonete seisukord on keskmine, samas seejuures on paljude hoonete energiatarve  suur. Korteriühistud peavad võtma plaani korterelamute soojustamise eesmärgiga vähendada hoonete energiatarvet.

Tapa kaugküttepiirkonna kinnitatud soojuse piirhind alates 02.08.2018. on 59,57 €/MWh (lisandub käibemaks); hind lõpptarbijale koos käibemaksuga on  71,48 €/MWh (Konkurentsiamet).

 

N.R. Energy OÜ kontaktid:

Juhatuse liige Ahto Tisler

tel: 372 51 991 916

e-post: ahto@nrenergy.ee;  info@nrenergy.ee   Ettevõtte kõik kontaktid leiate: www.nrenergy.ee

________________________________________________________________________________________

Tamsalu linna ja Sääse aleviku kaugküttepiirkonna soojusvarustusega, nii võrguettevõtjana kui soojatootjana, tegeleb Tamsalu Kalor AS (Tapa vallale kuuluv ettevõte).

Tamsalu kaugküttepiirkond koosneb: Tamsalu linna põhjaosa ja Sääse alevik.

 

Tamsalu linnas on üks kaasaegne katlamaja, mis kuulub Tamsalu Kalor AS-ile. Kaugkütte-ettevõtte andmetel on Tamsalus linna soojusvõrku ühendatud 3 katelseadet.  Põhikütusena kasutatakse hakkepuitu. Olemasolev katlamaja on heas seisukorras.

2010 rekonstrueeriti Tamsalus kõik kaugküttetorustikud. Tamsalu võrgupiirkonna kaugküttetorustikud kuuluvad Tamsalu Kalor AS-ile.

Tamsalus on peamised kaugküttetarbijad vallasutused, korteriühistud, Tamsalu EPT AS, Maxima kaubanduskeskus.

 

Tamsalu-Sääse soojusvarustussüsteem on varustuskindel ja jätkusuutlik.

Linna soojustarbijate hoonete seisukord on keskmine, samas seejuures on korterelamute energiatarve  suur. Korteriühistud peavad võtma plaani korterelamute soojustamise eesmärgiga vähendada hoonete energiatarvet.

Tamsalu – Sääse  kaugküttepiirkonna kinnitatud soojuse piirhind alates 21.12.2007. on 50,45 €/MWh (lisandub käibemaks); hind lõpptarbijale koos käibemaksuga on  60,52 €/MWh (Tamsalu Vallavalitsus).

 

Tamsalu Kalor AS kontaktid:

Juhatuse liige Neeme Malva

tel: 372 50 53 151

e-post: tamsalu.kalor@neti.ee