9.12.21

Tapa valla soojamajanduse käesoleva olukorra kirjeldus

Tapa Vallavolikogu võttis 31.01.2013 vastu Tapa linna määruse nr 79 "Kaugküttepiirkonna määramine".

Tapa valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2020-2032

Vallavolikogu otsus nr 186  (22.06.2020)

 

Toimivad kaugküttepiirkonnad vallas on Tapa võrgupiirkond ja Tamsalu võrgupiirkond. Lehtses, Jänedal, Moel, Vajangul, Assamallas, Porkunis ja Vahakulmus on korterelamute ja asutuste hoonete kütmine korraldatud lokaalsete süsteemidega.

 

Tapa linna kaugküttepiirkonnas on võrguettevõtjaks Tapa Vesi OÜ (Tapa vallale kuuluv ettevõte) ja soojatootjaks N.R. Energy OÜ (erakapitalile kuuluv ettevõte). 

Tapa kaugküttepiirkond koosneb: Tapa linna põhja- ja lõunaosa ning Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi linnak.

 

Tapa linnas on kaks kaasaegset katlamaja: Üleviste tänava ja Leina tänava katlamajad. Kaugkütte-ettevõtte andmetel on Tapa linna soojusvõrku ühendatud 6 katelseadet. Põhikütusena kasutatakse hakkepuitu. Olemasolevad katlamajad on heas seisukorras.

 

2012 – 2013 viidi Tapal ellu suur kaugküttetorustike rekonstrueerimisprojekt, mille tulemusena on Tapa kaugküttetorustikud valdavalt rekonstrueeritud, korrastamist vajavad mõned üksikud lõigud. Tapa linna kaugküttevõrk kuulub põhiosas äriühingule OÜ Tapa Vesi (omanik Tapa vald).

 

Tapal on peamised kaugküttetarbijad vallaasutused, korteriühistud, Kaitseväe 1. Jalaväebrigaad, kaubanduskeskused, riigikool Maarjamaa Hariduskolleegium, AS Hoolekandeteenused Tapa hoolekandeküla, kirikud. 2019 aastal liitus Tapa kaugküttevõrguga Universal Industries OÜ tootmine. 2020 aastal liitus Tapa kaugküttevõrguga Leonhard Weiss OÜ. 2021. aastal liitus Tapa kaugküttevõrguga Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse rajatud Kaitseväe ühiselamu Üleviste 9.

 

Tapa linna soojusvarustussüsteem on varustuskindel ja jätkusuutlik.  

Linna soojustarbijate hoonete seisukord on keskmine, samas seejuures on paljude hoonete energiatarve suur. Korteriühistud peavad võtma plaani korterelamute soojustamise eesmärgiga vähendada hoonete energiatarvet.

 

Tapa kaugküttepiirkonna kinnitatud soojuse piirhind, vastavalt Konkurentsiameti 12.11.2021.a. otsusele, on alates 12.12.2021.a. 55,90 €/MWh (käibemaksuta) ja lõpphinnana tarbijatele 67.08 €/MWh käibemaksuga. (Konkurentsiamet)

 N.R. Energy OÜ kontaktid:

Juhatuse liige Richard Viies

tel: +372 50 83 438

               33 67 777

 Avariiteadete edastamine väljaspool tööaega: +372 56 498 170

e-post: richard@nrenergy.ee; info@nrenergy.ee  

Ettevõtte kõik kontaktid leiate:  www.nrenergy.ee;

 

 

 

 

Tamsalu linna kaugküttepiirkonna soojusvarustusega, nii võrguettevõtjana kui soojatootjana, tegeleb Tamsalu Kalor AS (Tapa vallale kuuluv ettevõte).

Tamsalu kaugküttepiirkond koosneb: Tamsalu linna põhjaosa ja Sääse elamurajoon.

 

Tamsalu linnas on üks kaasaegne katlamaja, mis kuulub Tamsalu Kalor AS-ile. Kaugkütte-ettevõtte andmetel on Tamsalus linna soojusvõrku ühendatud 3 katelseadet.  Põhikütusena kasutatakse hakkepuitu. Olemasolev katlamaja on heas seisukorras.

 

2010 rekonstrueeriti Tamsalus kõik kaugküttetorustikud. Tamsalu võrgupiirkonna kaugküttetorustikud kuuluvad Tamsalu Kalor AS-ile.

 

Tamsalus on peamised kaugküttetarbijad vallasutused, korteriühistud, Tamsalu EPT AS, Maxima kaubanduskeskus.

 

Tamsalu soojusvarustussüsteem on varustuskindel ja jätkusuutlik.

 

Linna soojustarbijate hoonete seisukord on keskmine, samas seejuures on korterelamute energiatarve suur. Korteriühistud peavad võtma plaani korterelamute soojustamise eesmärgiga vähendada hoonete energiatarvet.

 

Tamsalu  kaugküttepiirkonna kinnitatud soojuse piirhind alates 21.12.2007. on 50,45 €/MWh (lisandub käibemaks); hind lõpptarbijale koos käibemaksuga on  60,52 €/MWh (Tamsalu Vallavalitsus).

 

 Tamsalu Kalor AS kontaktid:

Juhatuse liige Neeme Malva

tel: 372 50 53 151

e-post: tamsalu.kalor@neti.ee