Tapa linn

 
Tapa linn paikneb Eesti põhjaosas, u. 80 km kaugusel Tallinnast, raudteede sõlmpunktis ja autoteede ristumiskohal. Tema soodsa asendi tõttu on Tapa linnast kujunemas arvestatav vabariikliku ja rahvusvahelise tähtsusega kaubandus- ning transiitkaubanduse keskus. Lahemaa Rahvuspargi, paljude metsaalade ja Balti mere lähedus loovad head võimalused puhkamiseks neile, kes siin töötavad ja elavad. Tapa linna pindala on u. 16 km².
 
Linn asub Valgejõe ürgoru läänepervel, kahel pool raudteed. Oma olemasolu eest võlgneb Tapa linn tänu raudteesõlme kujunemisele. Seoses Paldiski-Peterburi raudtee ehitamisega 1870. aastal raiuti kuusemetsa lai siht ja 24. oktoobril 1870. a toimus Balti raudtee pidulik avamine. Tapa-Tartu harutee ehitamist alustati 1875. a 21. augustil. 1876. a väljus esimene rong Tallinnast läbi Tapa Tartusse. Siitpeale sai Tapast kiiresti kasvav raudteelaste asula. Kui Tapa mõisalt ostetud maa-alale ehitati jaamahoone päris jaam mõisa nime Taps, asula omakorda sai aga nime jaamalt. Enamus pärimusi Tapa nime päritolu kohta seostatakse lahingute ja langenutega.
 
Tapa on tänaseni säilitanud oma raudteelinna maine. Tapa raudteejaam paikneb raudteede sõlmpunktis, mis tagab hea ja kiire teenindamise üle Eesti ning kõikjale Ida-Euroopasse. Raudteeühendus Tallinna (77 km) ja Kunda (40 km) sadamatega ning korralik maanteevõrk annab võimaluse kiireteks ja odavateks kaubavedudeks üle kogu maailma. Eesti Vabariigi Kaitseministeerium formeeris Tapale alates 1. jaanuarist 2004 Tapa Väljaõppekeskuse, mis nimetati 1.juulist 2008 ümber Kirde Kaitseringkonnaks. Tapal asuvad raudtee- ja autotranspordiga tegelevad teenindus-, kergetööstus- ja kaubandusettevõtted. Väiksemad ja keskmise suurusega firmad tegelevad põhiliselt kergetööstuse ja jaekaubandusega. Viimastel aastatel on kasvanud puidutöötlemise osakaal. Suhteliselt madal palgatase ja äripinna keskmine maksumus (võrreldes suurte linnadega) annab eelise tootmistegevuse arendamiseks Tapal.
 
Tapa linnas on 2015. aasta 1. jaanuari seisuga  5739 elanikku.

Tapal on 3 töötavat kirikut: apostliku õigeusu (1904), metodisti (1924) ja luteri kirik (1932). Õppetöö toimub Tapa Gümnaasiumis (asut. 1919), Tapa Vene Põhikoolis (1945) ja Tapa Kunstide Koolis (1957). Eriõpeastuseks on Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (1965). 1993. a. valmis uus kultuurikeskus - Tapa Kultuurikoda ja avati hooldekodu. 1994. a avas oma uksed Tapa Muuseum, kus on võimalik tutvuda väljapanekutega Tapa ajaloost. 2001. aastal avati renoveeritud hoones Tapa Linnaraamatukogu, milles töötab ka avatud internetipunkt, alates 1.jaanuarist 2019 on raamatukogu nimi Tapa Vallaraamatukogu. Tegutsevatest kultuurikollektiividest on suurimad gümnaasiumide lastekoorid, segakoor "Leetar" ja Tapa Linna Orkester. 2002. aasta jaanuaris alustati Tapa Spordikeskuse ehitust Tapa Gümnaasiumi juurde. Spordikeskuse pidulik avamine toimus 13. detsembril 2002 ning selle tegevusaladeks on spordi- ja kultuuriteenuste osutamine.

Tapal tegutseb ka Muusika- ja Kunstikool, mille muusikaosakond avati 1957.aastal ja kunstiosakond 2015.a. sügisel.

AS Viru Haigla avas uue Tervisekeskuse 15.veebruaril 2018.a. Tapa tööstuskülas tegutsevad puidutöötlemise tehas „Tapa Mill" alates 1999.aastast ja „Betoonimeister" Tapa tehas alates 2018.aastast.

1998.aasta detsembris avas OG „Elektra" oma Tapa Kaubanduskeskuse, „Säästu Market" valmis ja avas uksed 28.märtsil 2002.aastal, mis nimetati 2017.aastal ümber „Mini Rimi" kaupluseks ja avati selle nime all 18.oktoobril 2017.a. „Maxima" kauplus on Tapal tegutsenud aastast 2010, mis avati pidulikult 21.detsembril 2010.a. Kõige uuem kauplus Tapal on Järva Tarbijate Ühistu kauplus „Konsum", mis avati 20.veebruar 2017.aastal.

Alates augustist 2014 asub Tapal Eesti Kaitseväe suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon, pioneeripataljon, 2018. aastast ka 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Scoutspataljon (ilma Scoutspataljonita u 1000 tegevväelast, lisaks ajateenijad). Tapal paiknevad ka enamus Eestis asuvatest liitlasvägedest – kokku on Eestis hetkel (2018) u 1650 liitlasvägede sõdurit, Tapal on neist 1000-1100.