Haridusministeeriumi võbelev positsioon ja vastuolulised sõnumid muudavad koolidega seotud otsuste tegemise omavalitsustele keeruliseks, ütles Tapa vallavalitsuse liige Valdo Helmelaid.

Intervjuu Valdo Helmelaidiga ilmus 15. märtsil 2024 Lääne-Virumaa Uudistes, autor Rahel Lepp.

Valdo Helmelaid, olite Tapa vallavanem eelmise suurema haridusmuudatuse ajal, mil liideti Tapa linna koolid ning mindi üle eestikeelsele haridusele. Kuidas vaatate täna hariduses toimuvale?

Eks tänaseks on kujunenud tingimused täiuslikuks tormiks. Vahest stabiilsemate olude juures ei oleks üle Eesti nii valulist reaktsiooni koolide teemal, kui otsustamise aeg ei saabuks majanduslanguse, idavedude, hinnatõusu, automaksu ja „eelarvetasakaal üle majanduskasvu" kastmes. Ei lisa usaldust ka see, et valdkonna ministri erakond on riigikogus skandaalse kelmusekahtlusega isiku häälte varal. Ühiskonna valulävi on ületatud ja ratsionaalsetele argumentidele on täna raske kohta leida.

Kohalike omavalitsuste elu ei tee lihtsamaks haridus- ja teadusministeeriumi võbelev positsioon ja vastuolulised sõnumid. Esmalt seatakse valju meediakäraga üles gümnaasiumiastme piirarv ja aasta, et teha paar päeva hiljem kaks sammu tagasi sedastades „me tuleme alles asjaolusid uurima kohtadele ja tahame lihtsalt teie plaane teada".… !?

Olen teemat 2023 novembris Äripäeva raadios kommenteerinud, kus nentisin, et valitsus tahab jätta KOVidele hariduses selle sõnumitooja rolli, kes halva uudise eest oma pea pakule paneb. Rõhutatakse, et KOV on koolipidaja ja otsustab, kes, kus ja kuidas õpib. Ent töö on ikkagi tellija materjalist, haridussildiga raha tuleb riigieelarvest ning kui see ei näe ette rahastuse erisusi hajaasustuse ja ääremaade koolikorraldusele, väikekoolidele, siis jõuab KOV varem või hiljem olukorrani, kus küsimusi ei saa edasi lükata. Küsimusi nagu näiteks nõuka ehituspärandi mastaapide sobivus ja jõukohasus tänaseks koolihooneks? Õpilaskoha kulude kordaja võrdluses linnakool-vallakeskuse kool-külakool? Õpetamise kvaliteet? Õpilaste arv klassis, et see veel kooli mõõdu välja annaks, mitte poleks sisuliselt koduõpe? Mini- ja liitklassid ja kvalifikatsioonita õpetajad ei ole ju eesmärk, vaid hädaabinõu täna hakkama saamiseks.

Kui HTM sõnastaks selgelt, mis toimub hariduses järgmise kümne aasta jooksul, oleks KOVil võimalik mõistlikult kohandada haridusvõrku, ka väikekoolide pidamiseks lahendusi leida. Täna hoidub Vabariigi Valitsus konkreetsusest nagu vanapagan välgust ning jääbki mulje, et KOVid kaaluvad kooliastmete sulgemist oma vabast tahtest.

Haridusteemas avalduvad ka haldusreformi tagajärjed nagu ajaloolisi, majanduslikke ja logistilisi sidemeid arvestamata tekkinud piirid. Ühes vallas on piirkonnad ja kogukonnad, millel lihtviisiliselt ei ole olnud seni kokkupuutepunkte ning johtuvalt ei tunnetata valda kui tervikut. Tapa linna oma 5000+ elanikuga huvitab gümnaasiumi jätkumine, kaugemad servad vaatavad pigem pealinna ja maakonnakeskuse poole ega näe probleemi kui gümnaasiumiharidus vallakeskusest kaob.

Samuti administratiivsed kiiksud, kui nii võib öelda. Tapa valla näitel: kui võtta keskpunktiks Jäneda ja tõmmata 10 km ring, siis sinna sisse jääb täna 3 põhikooli. Nendest 2 Tapa ja 1 Anija vallas – Jäneda, Lehtse ja Aegviidu. Vahemaad koolist koolini Jänedalt Aegviitu 7 km ja Lehtsesse 9 km, lisaks on kõik kolm asulat järgnevad peatused raudteel kuni viieminutiliste sõitude kaugusel. Kõik koolid on väikesed, ca 50–80 õpilasega. Kas üks KOV peaks üleval nii lähestikku asuvaid põhikoole või koguks 7.-9. klassi kokku selle virtuaalse ringi keskele? Kui Jäneda asuks heade naabrite juures Anija vallas, siis kummas nendest kahest praktiliselt kokku kasvanud asulast meie kohalikus „kaksiklinnas" Aegviidu-Jäneda peaks nemad kooli?

Kuidas kommenteerite kohalikku poliitikat haridusteema ümber?

Iga vallavõim jõuab samade valikute ette, olenemata kes on täna valitsuses ja kes opositsioonis. Kuidas saabki teisiti kui muutujad on valemis samad: vahemaad, õpilaste arv, kooliprogramm, õigusruum, ka riigi hariduspoliitika kogu oma tänases ebamäärasuses. Piltlikult – kui saad kätte kastitäie õmblusmasina osi, siis neid kokku pannes tuleb ikka välja õmblusmasin, mitte jalgratas.

Tänane opositsioon teeb seda, mida oleks teinud ka eilne opositsioon. Korjab järgmisi valimisi silmas pidades populaarsuspunkte, et sama otsustuskohani jõuda 2025 või 2026 märtsikuus. Aga see on kohaliku poliitika dünaamika, sama vääramatu nagu kuufaaside vaheldumine. Kord Piibeleht, kord Vestmann.

Kurb on see, et õpilased jäävad selle juures tahaplaanile. Haridust planeerides prevaleerib vanemate, ametnike, õpetajate arusaam ning vahest tundub, et koole peetakse ning kujundatakse nende eelistuste ja arusaamade, mitte õpilaste jaoks. Minu jaoks on jäänud kõlama 2022 novembris ühel seminaril kuuldud Tapa valla gümnaasiumite ja põhikoolide lõpuklasside noorte tõdemused, et peale iseenesest mõistetava ootuse kvaliteetsele haridusele on oluline ka seltskond ja sotsiaalsed suhted. Ning kui minnakse mujale õppima, siis lisaks huvipakkuvale hariduskallakule ka just uute kogemuste ja keskkonna ning mitmekesisema sotsiaalse läbikäimise ootuses. Milliseid võimalusi suuremates koolides kipub rohkem olema.

Ja lõpuks jõuame ikkagi suuremate regionaalpoliitiliste küsimuste ja valikute juurde. Et mis siis on maal elamine täna, 2024 aastal? Kas see on ajalooline hajaasustus või tahame elustada nõukaaegsete ühismajandite kujundatud keskkonda, mida paraku ei toeta enam majandus ega viimase kiiluvees kujunev demograafia? Milline on ootus keskkonnale ja teenustele? Kas kõikjal tuleb pürgida 15-minuti linna tingimusteni, kus kõik on jalutuskäigu kaugusel või tõdeda, et maal elamine tähendab pikemaid vahemaid, ooteaegu, seda et kõik ei ole nurga taga ja kogu aeg avatud? Kas 15 minutit rongisõitu on kaugel ja kaua või lähedal ja kättesaadav?

Kas ühe küla, alevi või väikelinna areng tähendab Tallinnale sarnast laialivalgumist ja põllupealseid arendusi või külasüdame tihendamist või hajaasustust, tühjenenud külade ja talukohtade taaselustumist?

Kohaliku elu küsimused, aga hoovad ja rahakott lahendusteks Toompeal ja all-linnas.

Kas Teil on lahendus varrukast võtta?

Ma ei ole võlur ja eriti riigi arusaamatu hariduspoliitika taustal võib tänane lahendus olla homme kasutu. Ent vallas võiks olla mõned „pühad ja puutumatud" eesmärgid, mille suhtes Piibeleht, Vestmann ja ülejäänud KOV otsustajad ja mõjutajad sõlmivad kokkuleppe, et need ei ole koalitsiooni-opositsiooni võitluse ajend, vaid jõutakse ühisele arusaamisele ning töötatakse selle nimel koos. Näiteks gümnaasiumihariduse säilimine. Näiteks Paide maantee ettevõtlusala Tapal. Kogu vallale positiivset mõju toovad arengud. Unistada ju võib.

Foto: Erakogu