Küüditamisohvrite mälestuspäeva alustati Tamsalu Kultuurimaja mälestuskivi juures mälestusminutitega.

Tapa raudteejaama mälestustseremoonial koos Memento Rakvere Ühinguga luges Tapa Kultuurikeskuse juhataja Heili Pihlak ette Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe korraldatud kooliõpilaste kirjakonkursi „Kiri küüditatutele" südamliku ja liigutava võidutöö, mille autoriks Gustaf Adolfi Gümnaasiumi õpilane Villem Saar.

Päevakohase sõnavõtuga esinenud Tapa vallavanem Riho Tell märkis muuhulgas, et ehkki kuritegeliku režiimi tekitatud haavad on armistunud, mäletame toimunut hästi – olnu on talletunud meie geneetilisse mällu. Ta pöördus nende kohalviibijate poole, kes märtsiküüditamise isiklikult läbi elanud, palvega rääkida oma valusatest kogemustest järeltulevatele põlvedele: „Et nad oskaksid oma riiki hoida ja vajadusel selle riigi eest võidelda. Ning mäletada neid, kes meie vabaduse eest on andnud oma elu," lausus vallavanem.

Memento Rakvere Ühingu liige Tiiu Tagamets ütles, et nii paljude süütute inimeste hulgas viidi ära tema vanaemad, ema ja isa, nende nooremad õed ja vennad… vanaisa ja onu olid juba vangilaagris – see kõik on nagu mõeldamatu, ometi on see kurjus endiselt tänagi olemas.

„Seetõttu peame olema tänulikud iga päeva eest, et meil on olemas praegune rahuaeg", kinnitas proua Tagamets.

Pärjad asetati Tapa vallavalitsuse, Memento Ühingu, Murtud Rukkilille Ühingu, Tapa muuseumi ning Tapa malevkonna kodutütarde ja noorkotkaste poolt, kes andsid ka tõotuse olla isamaa eest alati valmis.

Tapa koguduse õpetaja Valdo Reimann avaldas lootust, et sõda ei tule ruttu ja veel rohkem… et sõda ei tuleks meie maale. „Me oleme rahu lapsed. See rahu, mis on läbi kannatuste ja mälestuste meile tikitud, peaks jääma ka meie elusse. Ja alati lootusesse, et oleme rahu lapsed ja et meie elu võiks olla ilus - vabana siis maal", sõnas kirikuõpetaja ja luges palve Eesti eest.

Mälestuspäev jätkus Kultuurikoja hallis saalis lõunasöögiga ja meenutuste saatel.