Kui kuuled sireeni on varjumiseks sul aega vaid mõni minut. Kuidas käitud?

Oktoober on elanikkonnakaitse kuu, mil toome fookusesse varjumise ja ohuteavituse. Pealtnäha tundub see enesestmõistetava teemana, kuid riigina pole me teemale aastakümneid tähelepanu pööranud, mistõttu ei kipu Eesti inimesed ohuolukorras sugugi ühtmoodi elusäästvalt käituma.

Elanikkonnakaitse kuu raames viime läbi kampaania „Varjumiseks on 3 minutit. Kuhu jõuad sina?" ⏲️, kus rõhutame, et ohuolukorras on reageerimise kiirus eluliselt tähtis. Tegelikus olukorras võib aega olla vahel rohkem, kuid teinekord veelgi vähem, seetõttu on oluline, et iga inimene oskaks ohuteavitusele, kuuldes ohusireeni 🚨 või saades EE-ALARMilt teavituse korraldusega varjuda - õigesti reageerida.

Varjumine on oluline olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ja tervisele. ⚠️ See võib olla suurõnnetus, plahvatus, rünnak või mõni muu ootamatu olukord.

Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete ja muu otsese ohu eest. Kõige parem varjumiskoht on lähim akendeta ruum 🏠, sõjaolukorras kelder või muu tugevate seintega ruum. Ohuolukorras on kiirus kõige tähtsam, seega varju seal, kus parasjagu oled. ⏰

Vaid iga kolmas inimene tegutseks korrektselt ja varjuks ohusireeni kuuldes koheselt lähimasse siseruumi ja otsiks võimalusel lisainfot - nii nagu kriisiolukorras peabki. Paljud võivad aga ennast, oma lähedasi ning tuttavaid pahaaimamatult ohtu seada: osa otsiks esmalt infot ja seetõttu reageeriks aeglaselt, osa lahkuks oma kodust või asukohast, et minna kaugel asuvasse avalikku varjumiskohta ja osa ei teeks üldse midagi 🤷‍♀️.

Kui kuuled õhuhäiret 🚨 on varjumiseks sul aega vaid mõni minut. Kuidas käitud?

Vaata lisaks: www.olevalmis.ee