Pool sajandit matemaatikat õpetanud Maire Tamm suudab selle aine selgeks teha nii 18- kui ka 48-aastastele õppijatele. Küll aga varieeruvad Maire käe all mittestatsionaarses gümnaasiumiõppes tudeerivate täiskasvanute eelteadmised ja motivatsioon oluliselt laiemas skaalas kui tavakoolis. See teeb Maire jaoks õpetamise tavatuid väljakutseid pakkuvaks ja huvitavaks.  

Maire õpetab Tapa Valla Gümnaasiumis matemaatikat mittestatsionaarse õppe 10. ja 11. klassis. Mittestatsionaarne õpe tähendab täiskasvanutele suunatud õpet, kus võrreldes statsionaarse õppega on suurem osakaal iseseisval õppimisel. Maire nendib, et suures plaanis on matemaatika ikka matemaatika ja õpilased on ikka õpilased. Täiskasvanud õpilaste puhul aga varieeruvad vanus, eelteadmised, motivatsioon ja koolis kohalkäimise võimalused oluliselt rohkem kui tavakoolis. „Kõige olulisem on ületada õppuri kartus mitte hakkama saamise ees, mida nad tunnevad seda enam, mida pikemalt on koolist eemal olnud ja mida kibedamad on meenutused kunagistest matemaatikatundidest. Erinevat lähenemist nõuab ka see, kas õpetatav on klassiruumis või näiteks missioonil Iraagis," selgitab Maire.

Õpetajaks tahtis Maire saada juba keskkooliõpilasena. „Kõrgkooli lõpetasin keskkooli matemaatikaõpetaja kvalifikatsiooniga. Sain oma soovi kohaselt suunamise Tamsalu Keskkooli, mille vilistlane olen. Töötasin oma koolis 46 aastat matemaatika- ja paarkümmend aastat ka majandusainete õpetajana. Seejärel otsustasin alustada koduse pensionäri rolliga. Kauem vastu ei pidanud kui ühe aasta. Sain kutse asuda tööle Tapa gümnaasiumi mittestatsionaarse osakonna õpilastega ja võtsin väljakutse vastu," kirjeldab Maire oma karjääriteekonda. Ühtlasi toonitab Maire, et täiskasvanute koolitamisega algab tal alles viies õppeaasta ja seetõttu ei pea ta end „päris" täiskasvanute koolitajaks, vaid alles algajaks ja iseõppijaks.

Olgu sellega kuidas on, kuid Maire täiskasvanud õppurid suudavad omandada gümnaasiumi matemaatika põhiteadmised ja sooritada riigieksami. Tapa Valla Gümnaasiumi mittestatsionaarse õppe õppejuht Aime Tops kinnitab, et kool on saanud lõpetajatelt positiivset tagasisidet Maire meetodite ja suhtlemisoskuse kohta. „Maire julgustab õpilasi matemaatikat mitte kartma ning suudab erinevas vanuses (17–50 aastat) õpilastele läheneda ja panna neid kaasa töötama," lisab Aime. 

Küsimustele vastab Maire Tamm.

Kuidas õpetamine-koolitamine Teid ennast arendab?

Õpetajad on elupõlised õppijad. Kui tahad ajaga sammu käia ja teha oma tööd parimal võimalikul moel, tuleb ennast aina koolitada, palju lugeda ja uusi asju katsetada. Õpetamisel vajad laia silmaringi. Ei ole aega ega võimalust muutuda laisaks ja mugavaks.

Millised on need hetked, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!

Kui probleemipüstitus on õnnestunud, klassis on pingeline vaikus, milles kostab „ajude raginat" või tekib elav arutelu, nii et sünnivad uued ideed ja nende arendused, siis olen õnnelik. Kui täiskasvanud  inimene ütleb, et olen talle andnud tagasi usu endasse ja oma võimetesse, olen liigutatud.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.

Täiskasvanu peab oskama ja tahtma õppida, vajadusel ka ümber õppida, oma maailmapilti avardada, ümbritsevat analüüsida ja mõtestada. Väga tähtis on koostöötahe ja -oskus. Ja peamine: hiljemalt täiskasvanuks saades peab inimene olema võimeline märkama ja hoolima, olema inimlik. Kui selles suunas püüdleme, jääb ehk vähemaks ka vinguviiuleid ja tigetikreid, kes igapäevaelust ise rõõmu ei leia ja teistel ka leida ei luba.

Autor: Heli Lehtsaar-Karma

Pilt: Lääne-Virumaa aasta koolitaja laureaat Maire Tamm