1. oktoobril tähistatakse üle maailma rahvusvahelist muusikapäeva. Eesti Muusikanõukogu korraldab sel puhul alates 2013. aastast tasuta kontsertide programmi, mille raames kõlab sel päeval elav muusika üle terve Eesti. Tänavu esitatakse muusikapäeva kontsertidel kõikjal eesti heliloomingut ning meie interpreetide ja kollektiivide kavad on pühendatud käesoleval aastal juubelisünnipäevi või ümmargusi sünniaastapäevi tähistavate heliloojate muusikale.

Tapa kultuurikojas esinevad kell 12.00 René Soom (bariton), Martti Raide (klaver), Artjom Roditšenko (klarnet) ja Darja Roditšenko (klaver). Ettekandele tuleb Lepo Sumera (1950–2000) muusika, kellel oli mais 70. sünniaastapäev.

Lepo Sumera oli hästi mitmekülgse väljenduslaadiga ja uuendustele aldis looja, tema muusikas on stiile ja võtteid seinast seina, orkestriteosest soolopala ja elektroonikani. Ühena esimestest Eestis hakkas Sumera komponeerimisel kasutama arvutit, eriti hindas ta live-elektroonika võimalusi. Ta oli ühtlasi esimesi eesti heliloojaid, kes kasutas väga huvitavalt multimeediat, luues möödunud sajandi viimasel aastal multimediaalsed teosed „Olivia meistriklass" ja „Südameasjad". Südant pani ta aga ka mujale – südamevalust on kantud tema kuuest sümfooniast viimased, Shakespeare'i sonettide järgi kirjutatud laulud, kantaat „Elust ja surmast" jne. Samal ajal köidab tähelepanu tema muusika mängulisus ja improvisatsioonilisus. Lepo Sumera mõistis luua muusikat, justkui oleks tegu improvisatsiooniga, ja paladest („Pala aastast 1981", „Quasi improvisata") kasvatada ulatuslikud sümfooniad (vastavalt sümfoonia nr 1 ja nr 2). Sealsamas võis Sumera ka maailmale läbi naljaloori vaadata, kirjutades süüdimatult seeneleksikoni tsiteerides „Seenekantaadi" või kontserdis häältele ja instrumentidele panna ühte patta sõnad kiriküüt ja mater dolorosa, hosianna, roosamanna. Sumera oli helilooja, kelle üks silm nuttis, aga teine naeris. Kuidas suhtuda nt ettekandele tulevasse tsüklisse „Laulud eesti abielulüürikast", jääb kuulaja otsustada. Teose üks esiettekandjaid 1996. aastal Martti Raide – kõrgelt hinnatud pianist, kontsertmeister ja kammermuusik –, kavatseb kontserdil kõnelda nii sellest teosest kui ka Lepo Sumerast üldisemalt.

Tapa vallas elavad kammermuusikud Artjom ja Darja Roditšenko on pälvinud mitmeid auhindu rahvusvahelistel konkurssidel. Nende igapäevatöö on õpetada noori muusikuid Väike-Maarja ja Rakvere muusikakoolis. René Soom on kauni häälega bariton, kelle repertuaari kuuluvad näiteks nimiosa Tšaikovski ooperis „Jevgeni Onegin" ja Mozarti ooperis „Figaro pulm", samuti Mister X Kálmáni operetis „Tsirkusprintsess" või don Quijote Leigh' muusikalis „Mees La Manchast". Ta on tegutsenud aktiivselt ka väljaspool oma koduteatrit (RO Estonia), esinenud külalisena nt Vanemuise ja Variuse teatri lavastustes.

Rahvusvahelist muusikapäeva tähistatakse üleilmselt 1. oktoobril alates 1975. aastast Rahvusvahelise Muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvedamisel, kes kutsus üles meenutama sellel tähtpäeval, milline koht on muusikal meie kultuuris ja igapäevases elus. Muusikapäeva kontserdiprogramm on maailmas ainulaadne laiaulatuslik hea tahte projekt, milles kontserdipaigad ja esinejad osalevad vabatahtlikkuse alusel ning sündmused on publikule tasuta. Uuri lisa: www.muusikapaev.ee/