5. septembril koguneti Rakvere Kolmainu kirikusse pidulikule tänuüritusele, kus avaldati austust Lääne-Virumaa abielupaaridele, kellel on täitunud 50, 55, 60 või isegi 65 aastat ühist kooselu. Tapa vallast oli tänavu kutsutud koguni kuus väärikat paari ning neid käis õnnitlemas vallavanem Riho Tell. 

Üheks kuldset abieluaastat tähistanud paariks olid Sirje ja Vello Võsa, kellel täitus 50 aastat abielu. Pärast pidulikku sündmust vestlesime nendega lähemalt, et uurida nende armastusloo algust ja pika kooselu saladust. 

Lapsepõlvesõprusest abieluni 

Sirje ja Vello tunnevad teineteist juba lapsepõlvest – nad kasvasid kõrvuti külades. Vello veetis suved vanaema juures Lokutal, kus paar elab ka praegu, ja Sirje elas Moel. Noored sattusid sageli kokku kinoõhtutel, millele järgnesid tantsud, suviti aga kiigeõhtutel Vello vanaema talus Rinnakol Lokuta külas. Seal lauldi palju, kiiguti ja mängiti vanu laulumänge. Vanaema lapselapsed olid loonud pereansambli "Taaralased". Kiigeõhtutest võtsid osa vanaema ise, kõik tema järeltulijad (lapsed, laste lapsed) ja külanoored. 

„Me olime tuttavad juba enne abiellumist, kokku kaheksa aastat," meenutab Sirje. Abieluteele asuti kolm aastat pärast seda, kui neist sai paar. 

Esimesed muljed teineteisest olid aga naljakalt vastuolulised. „Mina mõtlesin, et sellise poisiga ma elu sees semmima ei hakka," muigab Sirje. Vello seevastu ütleb otsekoheselt: „Ma ei mõelnud liiga palju. Tore oli kokku saada, ja muud midagi." 

Saladus: andestamine ja tahtmine koos olla 

Kui paluda Võsadel jagada pika abielu saladust, on vastus lihtne ja inimlik. „Tuleb osata andestada ja ise andeks paluda, sest me kõik eksime," ütleb Sirje. „Eelkõige peab tahtma elada koos. Kui inimene tahab, siis ta leiab ka lahendused," lisab Vello. 

Perekonna side hoiab koos 

Sirje ja Vello peres on ka ühiselt lapsi, kuid lapselapsi veel mitte. Nende lugu on tihedalt seotud Lokuta külaga ja perekonna tugevate traditsioonidega. 

"Vello vanaema soovis, et kõik lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed suhtleksid omavahel. Ta oli usklik inimene ja soovis, et kõik tema järeltulijad saaksid ristitud ning elaksid oma elu kristlike põhimõtete järgi. Tänu temale hoiab pere siiani tugevalt kokku," räägib Sirje. Vanaema elas väärikalt 97-aastaseks ja tema õpetussõnad elavad peres edasi. 

Julgustus noortele 

Lõpetuseks andsid Võsad ka soovituse noorematele. „Ei tasu edasi lükata, kui tuleb see suur armastus ja üksteise vajadus – siis tuleb kokku minna," ütleb Sirje. Vello täiendab: „Ja kui on vale, siis ei tasu koos ka olla." 

Sirje ja Vello lugu on ehe tõestus sellest, et tõeline armastus ei kustu aastatega, vaid muutub ajaga veelgi tugevamaks. Nende sõnadest ja pool sajandit kestnud abielust kumab lihtne, kuid sügav tõde: kooselu õnn peitub soovis üksteise kõrval püsida, läbi raskuste teineteist toetada ja rõõmuhetki jagada. 

Meie, lugejatena, võime nende loost kaasa võtta mõtte, et iga suhe vajab hoolt ja tähelepanu ning just väikestest igapäevastest sammudest sünnib suur ja kestev side.

Abielupaar Sirje ja Vello Võsa. Pilt: Hetkpix