Täna, 2. veebruaril, toimus Tartu rahu 103. aastapäevale pühendatud mälestusüritus Tapa vanal kalmistul.

Avasõnad ütles Tapa Kultuurikeskuse juhataja Heili Pihlak, kõne pidas vallavanem Valdo Helmelaid ja mälestusteenistuse viis läbi Tapa koguduse õpetaja Valdo Reimann.

Pärjad asetasid samuti Kaitseliidu Tapa malevkonna liikmed, vallavolikogu esindaja Rein Tali ning Tapa Keelekümbluskooli ja  Tapa Gümnaasiumi õpilased.

Vallavanem Valdo Helmelaid lausus, et Tartu rahu puhul on samapalju tegemist ka küpsustunnistusega Eesti ühiskonnale, nendele Eesti inimestele, kes kasutasid meile antud ajaloolise võimaluste akna ära sajaprotsendiliselt, kes  olid riigimeesteks kasvanud nende samades vallavalitsustes, kohtutes, kantseleides, ettevõtetes ja ühistutegevuses.

„Võit Vabadussõjas andis meile 20 aastat võimalust rahvusriigi ehitamiseks ja piisavalt vaimujõudu ja usku sõnadesse: „ükskord on (jälle) Eesti riik". Nõnda et uue võimaluse akna avanedes olime me jälle valmis tegema sama, mida meie vanavanemad - olla õigel ajal õiges kohas ja teha õigeid asju", sõnas vallavanem, kinnitades, et tee Vabadussõja kangelaste sambani ei rohtu.

2. veebruaril 1920. aastal kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõpetati vabadussõda ja Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti vabariigi iseseisvust. Rahuleping vormistas Eesti täieliku võidu vabadussõjas ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore riigi välissuhtluses.