21.06.21

IKKA OLLA!

Marika Rajur

põline tapakas

 

Projekt „Tapa avatud koolimaja"  on suurepärane mõte päästmaks Tapa linna jaoks olulist ajaloolist väärtust. Jah, sellel majal on kuulsusrikas ajalugu, mida tuleb eksponeerida ja ka linnarahvale tutvustada, meelde tuletada. Sellest majast on alustanud väga paljud tapalased oma esimest kooliteed, ka paljud hilisemad kuulsused. Palju on mälestusi...

Ei tohi unustada, et kuni 1944. aasta 7.detsembrini eksisteeris Tapal kaks eraldi kooli: Tapa Linna Algkool ja Gümnaasium koos progümnaasiumiga, mõlematel eraldi maja ja oma direktorid.

Seega tähistasime 2019 ainult Tapale rajatud gümnaasiumi sünni sajandat aastapäeva. Praegune kool on ju kokkuliidetuna  palju vanem või siis hoopis noorem, oleneb milline aasta alguseks lugeda! Kas kõige algus või liitmise aasta – uue kooli sünd?

Leidsin 2013 aasta 2.augusti vallalehest „Sõnumed" Helju (Mürk) Joortsa kirjutise „Vana koolimaja mälestuseks", lisaks ka koolimaja taustal klassipilt kirjaga „Viimane koolipäev Eesti Wabariigis".

Helju Joorits kirjutab: „Minu koolitee algas 1937. aasta augustikuu viimasel esmaspäeval, kui astusin Tapa Linna Algkooli esimesse klassi. Kool oli tuntud hea õppeedukuse ja distsipliini poolest. Ka kooliväline tegevus oli kõrgel tasemel. Lastekoor isegi kolmehäälne, mis ka Tallinnas oli haruldane. Koori juhatas õpetaja August Paluvee. Kõvasti tehti ka sporti. Populaarsed olid Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioonid. Selles meeldivas, puhaste ruumidega korralikus koolihoones algas mu koolielu."

Ka endine Tapa Gümnaasiumi õpetaja Ellen (Kütt) Randoja on armastusega kirjutanud oma koolist: „1930 asusin õppima Tapa Linna Algkooli esimesse klassi. Koolihoone oli kahekorruseline paekivist ehitis, mis üldjoones vastas tolleaegsetele nõuetele. Nii koolimaja kui ka selle ümbrus olid eeskujulikus korras, samuti hiljem rajatud kooliaed. Heakorra eest hoolitsesid samas majas elavad kooliteenijad Marta ja Roman Uuslail. Tapa Linna Algkool oli tuntud tugeva koolina tänu koolijuhi  Juhan Krooni ja teiste tublide õpetajate tööle. Koolis tegutses ka keelpilliorkester J.Krooni juhtimisel, näitering õpetaja Paula Einberg-Enelo juhatusel, karskusselts „Lootusring" õpetajate Ed.Litteri ja A.Tengi juhendamisel. Kevadeti korraldati spordipäev Rotilagedal, millest võttis osa terve kool. Suursündmuseks olid jõulupeod oma uhke kavaga."

Ka Ilmar Talve on väga põhjalikult kirjutanud oma koolitee algusest Tapa Linna Algkoolis aastast 1927 raamatus „Kevad Eestis".

Ka Ellen Niit asus Tapale tulles õppma Tapa Linna Algkooli. Tallinnast palju viletsamast koolihoonest tulles, oli ta Tapa koolist vaimustuses. Kotli poolt projekteeritud gümnaasiumihoones ta õppida ei jõudnudki, tegi ainult aulas progümnaasiumisse sisseastumiseksami.

Teine kool, gümnaasium sai päris esimese oma maja alles 1939, mil kolis algkooli kõrvale Nooruse tänavale.

Aga kui vanaks võiks siis praegune Tapa kool  ennast pidada? Võib-olla tuleks algust lugeda Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna kooli avamisega 1907! Kool alustas tööd Pikk tn 3 hoovimajas, aga teravalt oli päevakorras oma koolimaja ehitamine. Ehitusplatsi eraldas Moe mõisnik J.Kurberg ja  3.jaanuaril 1910 oli koolimaja pidulik sisseõnnistamine. Kõnega esines ka A.Nigol. Kool töötas Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna koolina kuni 1.august 1921, mil läks üle riiklikuks algkooliks. Kahjuks hävis koolimaja 20.augustil 1924 tulekahjus. Praegu asub samale kohale  1925-27 ehitatud uues hoones Tapa Muusika- ja Kunstikool, praeguse aadressiga 1.mai pst 5, endine Nigoli pst.

10.augustil 1924 pandi nurgakivi Tapa Alevi algkoolihoonele Nooruse tänavas. Ehitustööd lõpetati 1925.

1932 pühitses Tapa Linna Algkool uhkelt oma 25. aastapäeva. Koolis töötas palju tuntud ja tunnustatud õpetajaid: Sepandid, E.Vahersalu, F.Ruud, Paluveed, A.Teng, M.Peinar, H.Tamm, M.Kroon jt ning  kooli juhatas siiani Tapal väga lugupeetud ja austatud Juhan Kroon, kellelle hiljuti ka raamatukogu juurde pink avati. Aga see pink sobiks paremini just selle vana koolmaja juurde. Oma 90.sünnipäeval  ütles Juhan Kroon  Tapa auväärsele ajalootundjale, kes ka oma kooliteed just sellest majast alustas, Harri Allandile: „Tapa oli ja on mulle armas. Tööd oli palju, aga see oli ilus ja meeldiv töö." Ning palus kirja panna tema poolt juhitud kooli hümni sõnad, mille esimene salm kõlas nii:  Julgesti juhtigem sammu,

                                           astudes olgu üksmeel.

                                           Jätkub meil nooruserammu

                                           nüüd ja ka edasi veel.

1934 istutasid õpiased Anna Haava 70. sünnipäeva tähistamiseks koolimaja Kooli tn poolsesse äärde kaks tamme, mis on siiani säilinud, kuid viide neile kahjuks vales kohas. Ka 1938. aasta  kevadel president K.Pätsi auks isutatud tamm on siiani alles.

Aga vaikida ei saa ka kurvast loost selle maja ajaloos.

Helju Joorits (Mürk) lõpetas Tapa Linna Algkooli 10.mail 1943, lõpuaktus kujunes olude sunnil laste jaoks jubedaks. Nimelt oli varahommikul saabunud idarindelt Tapa jaama pikk sanitaarrong haavatutega. Päevapealt tulid koolimajad vabaks teha haavatute paigutamiseks ja Tapal esimeses järjekorras algkoolihoone.

„Meie lõpuaktuse ajal, ilusal kevadisel hommikul, hakati klassidest suure kiiruga kooli mööblit väja kandma. Sõjavangid tassisid alumise korruse akende kaudu kooliõuele koolipingid. Need laoti suurde virna. Ikka korralikult, nagu nägi ette saksa „ordung". Tegevust juhtisid ja valvasid relvastatud saksa sõdurid. Meie kauaoodatud lõpupidu lõppes raskelt haavatute oigamise ja valukarjete saatel," meenutas Helju Joorits.

Kuid aktus ära ei jäänud. Õpetajad ja vanemad püüdsid ikkagi seda päeva õpilastele pidulikuks teha. Aktus viidi läbi õpetajatetoa ja majahoidja korteri peal olevas teise korruse klassis. Sinna viidi ka klaver. Õpetajad Endel Vahersalu ja Heino Sepandi esitasid viiulil kumbki oma pala, Elias Andre laulis „Kui sa tuled, too mul lilli", klaveril saatis teda õpetaja Mia Kroon. See oli sügavalt tähenduslik laul ja jäi lõpetajatele eluks ajaks meelde. Kooli lõputunnistused andis kätte koolijuhataja Juhan Kroon.

Peolaud oli ka. Õpetaja Hilja Tamm koos mammadega kombineerisid võileibu sellest, mida kodust kaasa anti, kaunistatult rohke murulauguga. Ega kaasa polnudki palju anda, oli ju sõda ja  tšekisüsteem.

Jah, need vanad koolimaja seinad võivad palju jutustada.

Enamus algkooli lõpetajatest jätkasid oma kooliteed Tapa Progümnaasiumis, mis asus Tapa Gümnaasiumiga ühes hoones ja oma maja sai alles 1939.

Oma algkooli mälestuste osa lõpetab Ellen Randoja (Kütt) nii: „Nüüd, kui tee viib mind vahel oma esimese koolimaja juurde, tunnen südamevalu ja häbi tema haletsusvääse seisukorra pärast. Ometi on selles armsas majas aastakümneid tuhandetele tapalastele kirjaoskust jagatud."

Nii tahaks, et see maja ei kaoks, et see ilus projekt teoks saaks. Ikka olla, lugupeetud vallavanem Riho Tell!