Kõige olulisem on rõhutada, et vaatamata pingelisele rahalisele olukorrale on Tapa vald täitnud kõik oma esmatähtsad kohustused elanike ja töötajate ees õigeaegselt.Valla ja selle allasutuste töötajate palgad ning abivajajatele ettenähtud sotsiaaltoetused on välja makstud õigeaegselt. Ajutised makseviivitused on puudutanud üksnes osa hankijate ja teenusepakkujate arvetest. Vald on tekkinud olukorra pärast koostööpartnerite ees vabandanud ning tasub arveid järk-järgult vastavalt rahaliste vahendite laekumisele.
Praegune olukord ei ole tingitud ühest konkreetsest valearvestusest, vaid mitme suurema ja vältimatu kulu langemisest samale ajaperioodile. Kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus tagada elanikele vajalikud avalikud teenused, mille osutamist ei ole võimalik edasi lükata. Märkimisväärne osa valla eelarvest kulub alus- ja põhihariduse korraldamisele, sotsiaalhoolekandele ning teede ja kommunaalmajanduse korrashoiule. Suvekuudel tehti valla koolides ja lasteaedades ulatuslikke remondi- ja ettevalmistustöid, et tagada lastele ja õpetajatele turvaline ning tänapäevastele nõuetele vastav õpi- ja töökeskkond. Nende töödega seotud arvete tasumine on aga suures osas langenud sügiskuudele, suurendades sel perioodil koormust valla eelarvele.
Täiendavat survet avaldavad viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud püsikulud. Üheks suuremaks väljakutseks on riikliku hooldusreformiga kaasnenud kulude kasv, mis puudutab kohalikke omavalitsusi üle Eesti. Hooldekodude ja asenduskodude teenuste eest tasumine moodustab igakuiselt arvestatava osa valla sotsiaalvaldkonna kuludest ning nende kohustuste täitmine on esmatähtis. Samal ajal on üldine hinnatõus, sealhulgas elektri, kütuse ja sisseostetavate teenuste kallinemine, suurendanud valla igapäevaseid ülalpidamiskulusid. Kulude kasv on olnud kiirem kui kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemine, mistõttu on eelarvelise tasakaalu hoidmine muutunud üha keerulisemaks.
Olukorda mõjutab ka kohalike omavalitsuste tulude ebaühtlane laekumine nii kuu kui ka aasta lõikes. Füüsilise isiku tulumaks laekub omavalitsustele kuu jooksul kolmes osas, millest teine ja kolmas osamakse on väiksema mahuga. Seetõttu on kuu teises pooles valla käsutuses vähem rahalisi vahendeid, kuigi igapäevased kulud ja arvete tasumise kohustused jätkuvad. Veelgi suuremat mõju avaldab riikliku tasandus- ja toetusfondi vahendite jaotus. Aasta teises pooles on riigipoolsed väljamaksed väiksemad: kolmandas kvartalis laekub 18 protsenti ja neljandas kvartalis 20 protsenti aastasest kogumahust. Nii kujuneb olukord, kus sügisel ja talve alguses, mil omavalitsuse kulud on sageli suuremad, on riigieelarvest laekuvate vahendite osakaal väiksem.
Tapa valla praegune olukord ei ole erandlik, vaid ilmestab kohalike omavalitsuste rahastamissüsteemi laiemaid kitsaskohti. Haridusasutustesse tehtud vajalikud investeeringud, kasvavad sotsiaalhoolekande- ja energiakulud ning riiklike toetuste ebaühtlane laekumine on üheskoos tekitanud ajutise rahavoo puudujäägi. Seejuures on vald seadnud esikohale elanike heaolu ja avalike teenuste järjepidevuse, täites kõik nendega seotud esmatähtsad kohustused õigeaegselt. Ka hankijate arved saavad tasutud vastavalt riiklike toetuste ja maksutulude laekumise graafikule.